-
- aasta kevadel tungis suur Vene vägi Eestisse.
-
Suur Vene vägi koos piiramissuurtükkidega saabusid Tartu alla. Tartu alistus, vaid nädal pärast pommitamise algust.
-
Juba 1558. aastal käisid Saaremaa talupojad Turus resideeriva Rootsi asevalitseja hertsog Johani juures, kinnitades, et saarlased oleksid valmis Rootsi alamateks hakkama.
-
Häbistav sõjaline lüüasaamine 1558.aastal tekitas lõpuks Vana-Liivimaal tahe ka ise vastu hakata. 1559. aastal valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata.
-
- aasta märtsis sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu , mille ajal intensiivistusid läbirääkimised Vana-Liivimaa mõne lääne suurvõimu kaitse alla andmiseks. 1559. aasta novembris ostis Taani kuningas Frederik II Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele.
-
Peagi algas sõjategevus uuesti. 1560 aastal tungisid venelased suure väega Valga piirkonda, rüüstades seda põhjalikult.
-
1560.aasta septembris algas Lääne-ja Harjumaal talupoegade ülestõus. Talupojad põletasid mõisaid ja tapsid aadlikke, lubades aadli sootuks hävitada.
-
2.augustil 1560.aastal kaks väge kohtusid Härgmäel, millest sai Liivi ordu viimane välilahing. Väike 500-meheline orduvägi sai 12000-meheliselt Vene väelt rängalt lüüa. Mitmesaja tapetu kõrval langes hulgaliselt orduvendi vangi, kes hukati hiljem Moskvas.
-
- aastal saatis oma Taani kuningast vennaga tülli läinud hertsog Magnus saadikud Moskvasse, kus Ivan Julm tegi ettepaneku luua näiliselt iseseisev, kuid reaalselt Moskvast sõltuv Liivimaa kuningriik.
-
- jaanuaril 1577 jõudis Vene vägi Jõelähtmele ja alustas piiramist. Tallinna tulistati tulekuulidega, kuid tuletõrjujatena rakendatud HANNIBALI RAHVA abil tehti tulekolded kahjutuks.
-
- aastal sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne- ja Põhja-Eest ning nende vallutused Ingerimaal. LIIVI SÕDA OLI LÕPPENUD.
