Liivi sõda

  • Jan 22, 1558

    Liivi sõja algus

    1. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei (õigemini Šahh-Ali) juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad.
  • May 12, 1558

    Narva langeb Ivan Julma kätte

    Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narva linna osas.
  • Jul 18, 1558

    Venelased vallutavad Tartu

    Juuli alguses jõudsid venelaste väesalgad Tartu alla. Piiskop oli küll appi palunud ordut, kuid see pidas venelaste sõjasalka liiga suureks ega julgenud venelasi segama minna. Nõnda algas linna pommitamine ja juba kümme päeva pärast piiramise algust otsustasid tartlased alistuda.
  • Aug 1, 1558

    Venelased piiravad esmakordselt Paidet

  • Oct 1, 1558

    Ordu vastulöögi katse

    Kettler otsustas 1558. aasta sügisel, kui venelaste rünnakud olid vaibunud, proovida vähemalt osa kaotatust tagasi saada. Peamiseks eesmärgiks otsustati sealjuures seada Tartu tagasivallutamine.
  • May 13, 1559

    Taani ostab Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad

  • Aug 31, 1559

    Ordu ja peapiiskop annavad end Poola-Leedu kaitse alla

  • Oct 1, 1559

    Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda

  • Aug 2, 1560

    Härgmäe lahing

    1. augustil 1560 oli ordu maamarssali Philipp Schall von Belli juhitud 500-meheline orduvägi kokku põrganud kuni 10 000-mehelise venelaste väega. Ordu ei teadnud ilmselt, palju venelasi neil vastas on, ja püüdis neid purustada. Peagi piirati orduväed aga sisse ja sunniti alistuma. Mitmed tähtsad ordukäsknikud hukkusid kas lahingus või viidi Venemaale vangi, kus nad sama aasta lõpus hukati.
  • Aug 21, 1560

    Viljandi langemine

    Vene võimu ajal sai Viljandi linnuse valitsejaks Aleksei Adašev, kes oli Ivan Julma üks olulisemaid nõuandjaid. Linna asus elama suur hulk venelasi, kes pidasid seal kõrtsi ja kasvatama aedvilju. Eestlased elasid linnaagulites, ka sakslased elasid pigem omaaegsest linnasüdamest väljaspool, kuna viimases olid vaid ahervaremed.
  • Sep 1, 1560

    Venelased piiravad uuesti Paidet

  • Jun 4, 1561

    Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule

    Pärast läbirääkimisi Rootsi uue kuninga Erik XIV-ga otsustasidki rüütelkond ja linn end tema kätte usaldada. Rootsi elas Venemaaga ka rahus ja nõnda lootsid tallinlased vahepeal soikunud Venemaa-kaubandust uuesti jätkata. 4. juunil alistus rüütelkond, 6. juunil Tallinn ametlikult Rootsi võimule.
  • Nov 28, 1561

    Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule

    Pärast seda, kui rootslased olid endale saanud Põhja-Eesti, kiirustasid ka poolakad allesjäänud Liivimaa endale haaramisega. Peapiiskop ja ordumeister pidid 28. novembril 1561 Vilniuses sõlmima Pacta Subjectionise, millega viimased iseseisvaks jäänud Vana-Liivimaa riigid läksid Poola-Leedu kuninga Sigismund Augusti ülemvõimu alla.
  • Jan 1, 1562

    Rootslased vallutavad Paide

    1. aastal jõudsid rootslased Paide alla, mille piiramine kestis aga pikka aega. Rootslased pommitasid linnust küll ägedalt ja korraldasid tormijookse, kuid edutult. Alles kahe kuu möödudes, kui Poola sõjasalka kimbutas nälg ja abi ei olnud loota, alistusid nad ning Paide linnus ja linn läksid rootslaste kätte.
  • Jan 1, 1563

    Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal

    1. aasta alguses oli Liivimaal tekkinud tõsine konflikt Poola ja Rootsi vahel, sest viimane oli lisaks Pärnule ja Paidele hõivanud ka Karksi ning ähvardas juba poolakate valduseid Põhja-Lätis
  • Oct 1, 1570

    Venelased piiravad kolmandat korda Paidet

    1. aasta sügisel, kui Tallinn oli piiramisrõngasse võetud, saabus väiksem venelaste ja hertsog Magnuse väehulk ka Paide alla.
  • Jan 1, 1571

    Paide langeb venelaste kätte

  • Jul 9, 1571

    Pärnu langeb venelaste kätte

  • Jan 23, 1577

    Venelased piiravad teist korda Tallinna

    1. aasta jaanuaris saabusid taas suured venelaste väesalgad Tallinna alla, sihiga see lõpuks vallutada. Kuid ka seekord ei õnnestunud neil linnale suuremat kahju teha, kuigi linna ümbrus laastati põhjalikult, sealhulgas hävitati ka Pirita klooster.
  • Oct 21, 1578

    Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all

  • Sep 6, 1581

    Rootslased vallutavad Narva

  • Sep 30, 1581

    Rootslased vallutavad venelastelt Paide

  • Jan 15, 1582

    Jam Zapolski vaherahu sõlmimine

    Paavsti saadiku Antonio Possevino vahendusel sõlmisid venelased ja poolakad 1582. aasta alguses Pihkvamaal Jam Zapolski vaherahu, millega ka Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte.
  • Pljussa vaherahu sõlmimine

    Pljussa vaherahu loetakse ometigi Liivi sõja lõpuks, sest seejärel ei suutnud venelased enam pikka aega Eesti ja Läti territooriumile tungida ning ka Rootsi ja Poola vahel valitses esimestel aastatel rahu.