Liivi sõda

Vene väed ründavad Narvat

Period: 1558 to May 11, 1558

Aprillis alustati Narva pommitamist, 11. mail puhkes seal tulekahju ja kaitsjad pidid koos kodanikega taanduma. Seejärel otsustati alistuda.

Vene väed ründavad Tartut

Period: 1558 to 1558

Tartu alistus vaid nädal peale pommitamise alustamist ja võttis vastu alistumistingimused. ellega lõppes Tartu piiskopkonna eksistents.

ordumeistriks valiti Gotthard Kettler

1559

Vana Liivimaa tahtis ka ise venelastele vastu hakata, Kettler üritas leida raha ja sõjaväge.

Sõlmiti väike vaherahu Taani abil

1559

Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu.

hertsog Magnus

1559

Taani kuningas Frederik II ostis Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle Magnusele. Magnus üritas enda alla saada venelastest alles jäänud alasid, see aga viis ta riidu orduga ja vend Frederik kutsus ta tagasi.

Talupoegade ülestõus

1560

Lääne- ja Harjumaa talupojad alustasid ülestõusu, põletades mõisaid ja tappes aadlike. Koluvere lossi alla varjunud aadlikud aga lõid nad laiali. Mõned üksikud salgad jätkasid peale seda veel 1561. aastani.

Sõjategevus Venemaaga algab uuesti

Period: 1560 to 1560

Venemaa ründas Valga piirkonda. 2. augustil toimus Härgmäel viimane Liivi ordu välilahing. Vallutati Viljandi linnus ja rüüstati kogu Eestit kuni Tallinnani.

Poola-Leedu kuningale alistumised

1561

Liivimaa aadel, Liivi ordu meister ja Riia peapiiskop alistusid. See kinnitati lõplikult 1562. aastal Riias.

Taani hertsog Magnus naaseb

1561

Magnus tuli sõjalaevadega Saaremaale. Saare-Lääne piiskopkond lakkas olemast ja see liideti Taaniga.

Põhja-Eesti alistub Rootsile

Jun 6, 1561

Rootsis võimule tulnud kuningas Erik XIV tegi Tallinnale ettepaneku Rootsile alistuda. Alguses ei tahtnud poolakad Toompea lossist loobuda, kuid peale pommitamist anti see siiski Rootsile üle.

Põhjamaade Seitsmeaastane sõda

Period: 1563 to 1570

Sõda Taanlaste ja Rootslaste vahel, mis suuri muutusi ei toonud. 1570. aastal sõlmiti vaherahu. Rootsi tõusis suurvõimuks ja Taani hakkas hoidma tagaplaanile.

Poola sai endale Pärnu

1565

Mõisamehed vallutasid rootslastele vastu hakates äkkrünnakuga Pärnu ja andsid selle Poolale.

Magnus tahab Tallinnat

Period: Aug 21, 1570 to Mar 16, 1571

Magnus ilmus Vene vägede eesotsas Tallinna. Detsembris algas tugevam pommitamine ja Tallinnas levis ka katk. Siiski pidas see vastu ja Magnus taandus. Lõppes ka Liivimaa kuningriik.

Ivan Julm vallutab Paide

Jan 1, 1573

Ivan Julm tuli vägedega 1572. aasta lõpul ise Eestisse. Ta vallutas Paide ja rüüstas Vana-Liivimaad põhjalikult. Isegi peale rootslastelt lüüa saamist vallutasid nad aja jooksul kogu Eesti, v.a Tallinna.

Talupoegade väesalgad

1576

Talupojad moodustasid enda kaitseks väesalgad. Rootsi aitas neile kaasa. Padise kandis õnnestus neil retk tatarlaste vastu ja Tallinn võttis nad enda teenistusse. Ivo Schenkenberg määrati ülemaks.

Stefan Batory valiti Poola kuningaks

1576

Ta otsustas Venemaa rünnakud lõpetada ja alustas aktiivset sõjategevust.

Tallinna piiramine

Period: Jan 22, 1577 to Mar 13, 1577

Ivan Julm üritas Tallinnat vallutada, kuid see osutas head vastupanu ja Ivan pidi taanduma.

Rootsi alustab vallutamist

1581

Rootsi vallutas ootamatult Rakvere ja muid väiksemaid linnuseid. Eriti oluline oli Narva vallutamine, millega löödi Venemaa Eestist välja. Pealetungi jätkati ka veen Ingerimaale.

Jam Zapolski vaherahu

1582

Peale poolakate Vene alade vallutamist sõlmisid Ivan Julm ja Stefan Batory vaherahu.

Pljusa vaherahu ja sõja lõpp

1583

Venemaa ja Rootsi sõlmisid vaherahu, see andis Lääne- ja Põhja-Eesti rootslastele. Liivi sõda lõppes.

Ivan Julm lõi Liivimaa kuningriigi

1669

Sõltus Moskvast, kuningaks sai vennaga tülli läinud Magnus ja pealinnaks Põltsamaa.