Laulupeod Eestis

Timeline created by Eva-Lotta Lüüdik
In History
  • Esimene üldlaulupidu

    Esimene üldlaulupidu
    1.üldlaulupeol olid meeskoorid olid esimesel laulupeol ja puhkpilliorkester.Toimus Tartus.Meeskooride Kollektiivide arv oli 51 ja esinejate arv oli 845.
  • Teine üldlaulupidu

    II üldlaulupidu toimus 2.-4. juulil (vkj 20.–22. juuni) 1879. aastal Tartus. Laulukoore juhatas Karl August Hermann ning pasunakoore David Otto Wirkhaus ja Adalbert Hugo Willigerode. Peokomiteed valiti juhtima Tartu linnapea Georg von Oettingen, kuid põhiorganiseerijaks oli tegelikult Hugo Treffner. Kokku osales 64 esinejate rühma 1272 esinejaga, sealhulgas 46 meeskoori ja 18 puhkpilliorkestrit. https://et.wikipedia.org/wiki/II_%C3%BCldlaulupidu
  • Kolmas üldlaulupidu

    III üldlaulupidu toimus 23.–25. juunil (vkj. 11.–13. juunil) 1880 Tallinnas. Laulupeo üldjuhid olid Johannes Kappel ja pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus. Ametlikult palus peo korraldanud Lootuse selts luba Aleksander II 25. valitsemisaasta tähistamiseks.
  • neljas üldlaulupidu

    neljas üldlaulupidu
    IV üldlaulupidu toimus 27.–29. juunil (vkj 15.–17. juunil) 1891 Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste Selts eesotsas Johann Köleriga. Peol osales 170 esinejate rühma enam kui 2700 tegelasega, kellest umbes 1400 olid segakoorilauljad ja 1400 meeskoorilauljad, puhkpillimängijaid oli 400. Kuulajaid oli hinnanguliselt 15 000. See oli ka esimene pidu, kus esinejate seas oli naisi.
  • Viies üldlaulupidu

    V üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini (vkj 18.–20. juunil) 1894. Peo korraldasid Tartu Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuine ning sellega tähistati Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 75. aastapäeva. V laulupidu on Tartus peetutest viimane. Pidustusel osales 263 esinejate rühma 3951 tegelasega, sealhulgas 131 segakoori, 94 meeskoori ja 38 puhkpilliorkestrit. V üldlaulupidu peeti Ressource'i aias, kus oli toimunud ka I üldlaulupidu
  • kuues üldlaulupidu

    VI üldlaulupidu toimus 20.-22. juunil (vkj 8.–10. juunil) 1896 Tallinnas. Peo jaoks loa taotlemisel toodi põhjuseks Nikolai II kroonimispäeva tähistamine. Nagu ka eelmisel peol, olid üldjuhid Karl August Hermann, Johannes Kappel, Konstantin Türnpu ja David Otto Wirkhaus. Peol osales 410 esinejate rühma 5681 tegelasega,sealhulgas 2960 segakoorilauljat, 1881 meeskoorilauljat ja 840 pillimängijat.
    info https://et.wikipedia.org/wiki/VI_%C3%BCldlaulupidu
  • seitsmes üldlaulupidu

    VII üldlaulupidu toimus 25.–27. juunil (vkj. 12.–14. juunil) 1910 Tallinnas, olles 1905. aasta sündmuste ja nende tagajärgedega seoses edasi lükkunud. Laulupeo korraldas Estonia Selts. Esimest korda olid peol lastekoorid, keda juhatas Mihkel Kippert. Sega- ja meeskoore juhatas Mihkel Lüdig ning puhkpilliorkestrite ees seisis seitsmendat ja viimast korda David Otto Wirkhaus. Peol osales 527 esinejate rühma enam kui 10 000 tegelasega
  • Kaheksas üldlaulupidu

    Kaheksas üldlaulupidu
    VIII üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1923. aastal Tallinnas. Pidustuse korraldas Eesti Lauljate Liit. Kooride üldjuhid olid Anton Kasemets ja Juhan Simm, puhkpilliorkestreid juhatas Eduard Knude ja sõjaväeorkestreid Georg Reder. Laulupeo avakõne pidas riigivanem Juhan Kukk ning lõpukõne Riigikogu esimees Jaan Tõnisson. Peol osales 386 esinejate rühma 10 562 liikmega.
  • üheksas üldlaulupidu

    IX üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1928. aastal Tallinnas. Esmakordselt toimus pidu Tallinna lauluväljakul, kuhu rajati vahetult enne pidu puust laululava. Kooride üldjuhid olid Juhan Aavik, Leenart Neumann ja Anton Kasemets ning puhkpilliorkestreid juhatas Raimund Kull. Peol osales 436 laulukoori-orkestrit 15 049 tegelasega. Eestlaste koore oli tulnud ka Lätist, Soomest ja Ühendriikidest.