-
Period: to
20.sajandi esimene kümnend
Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem.
Väga populaarsed olid esimesed püsilokid Karl Nesslerilt New Yorgist.
Lokkide tegemine võttis kaksteist tundi aega ning oli väga kallis töö.
Varasemalt keerasid naised lokkide tegemiseks oma juukseid riideribadesse, või siis kasutasid algelisi lokiraudasid ja -tange, tänu millele tuli ette peanaha ja kõrvade kõrvetamist.
Ka üksikute lokisalkude väljalangemine polnud mingi haruldus. -
Period: to
20.sajandi esimene kümnend
Oli väga naiselik ja graatsiline aeg – glamuurne, vabamad soengud, külluslikult kaunistatud kübarad.
Peamine trend oli natuke säbrulised, kuid lopsakad soengud. Lopsakad lained ja üleskuhjatud elegants, lisati kunstjuukseid ja polsterdusi, et stiili jaoks vajalik kõrgus kätte saada.
Algselt kasutati volüümi andmiseks hobuse jõhve, kuid hiljem kunstjuukseid.
Soengu ehtimine kammidega, mis olid sageli graveeritud ja kaunistatud, tuli moodi ja läks moest välja, lilled olid moes kogu aeg. -
Period: to
20.sajandi teine kümnend
Juuksemood sümboliseeris sel aastakümnel naiste seisundit ühiskonnas.
Eelmise aastakümne stiil ei sobinud kuigi hästi uuega – praktilistel põhjustel lõikasid paljud naised "poisipea".
Algul langes see stiil ebasoosingusse, mõne aja pärast peeti seda šikiks, millega naised näitasid moeteadlikkust ja iseseisvust.
Pärast sõda oli õhutus kinotähtede eeskujus ning soov olla moodne.
Eelistatud soenguks oli ka nn „kardinasoeng“, mis oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel. -
Period: to
Vesilainete aeg
Vesilaine- soengustiil, mis sai populaarseks lääne kultuuriruumis, kui paljud naised lasid oma pikad juuksed lühikeseks lõigata. Vesilained pakkusid alternatiivi naistele, kellele meeldis kurvikam ja naiselikum stiil, mitte sirge poisipea-soeng.
Vesilainete tegemine oli puhas käsitöö – lained tuli sõrmedega juustesse vajutada.
Töö hõlbustamiseks olid saadaval ka spetsiaalsed klambrid. „Kuumade kääridega“ tehtud lained jäid otstest ümarad – kätega vormitud vesilained otstest teravad