I maailmasõja algus kuni Vabadussõja algus

By Emma Louisa Roos

  • I maailmasõja algus

    Saksamaa kuulutab Venemaale sõja (kõik riigid on vaikselt valmistunud juba ammu sõjaks)

  • Venemaa tagala kukub kokku

    1. aasta talveks on inimesed sõjast väga väsinud. Inimesed ei olnud valmistunud nii pikaks sõjaks.

  • Veebruarirevolutsioon Petrogradis

    See oli spontaanne revolutsioon (keegi ei juhtinud). Võim läheb Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. 3. märts loobub keiser troonist.

  • Demostratsioon Petrogradis

    Eestlased otsustasid valitsusele survet avaldada ja korraldada suure demostratsiooni. Saadi autonoomia ja Eesti ala ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks (eesotsas Jaan Poska)

  • Maanõukogu valimised

    Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse (täidesaatev võim, eesotsas Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts).

  • Oktoobripööre

    1. oktoobril Ajutine Valitsus kukutatakse Petrogradis. 27. oktoobril võtab Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (eesotsas Jaan Anvelt). Vallavalitsused asendatakse nõukogudega, miilitsa asemel Punakaart, kodanikuvabaduste piiramine.

  • Maanõukogu kogunemine Toompeal

    Maanõukogu otsuses öeldi:
    1. Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
    2. kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandija Eestis Maanõukogu
    3. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused

  • Saksa pealetungi algus

    Vene armee riismed põgenesid kiirelt, Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.

  • Päästekomitee loomine

    Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes (ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks). Liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.

  • Manifesti ettelugemine Pärnus

    Endla teatri rõdul, luges Hugo Kuusner. (25. veb loeti manifest ette Tallinnas)

  • Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine valitsus

    Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms

  • Vene-Saksa rahuleping

    Leping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid tegelikult läks kogu võim Saksa sõjaväelaste kätte.

  • Kuulutati välja Balti (hertsogi)riik

    Tegelikult ei jõudnud Balti riik reaalsuses toimima hakata.

  • Compiegne'i vaherahu

    Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, keiser kukutati ja loodi sotsialistlik valitsus.

  • Eesti-Saksa kokkulepe

    Võim eestlaste kätte

  • Vabadussõda algab

    Punaarmee rünnak Narvale.