-
Saksamaa kuulutab Venemaale sõja (kõik riigid on vaikselt valmistunud juba ammu sõjaks)
-
- aasta talveks on inimesed sõjast väga väsinud. Inimesed ei olnud valmistunud nii pikaks sõjaks.
-
See oli spontaanne revolutsioon (keegi ei juhtinud). Võim läheb Ajutise Valitsuse ja Petrogradi Nõukogu kätte. 3. märts loobub keiser troonist.
-
Eestlased otsustasid valitsusele survet avaldada ja korraldada suure demostratsiooni. Saadi autonoomia ja Eesti ala ühendati üheks rahvuslikuks kubermanguks (eesotsas Jaan Poska)
-
Toimusid Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse valimised. Maanõukogu seadis ametisse Maavalitsuse (täidesaatev võim, eesotsas Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts).
-
- oktoobril Ajutine Valitsus kukutatakse Petrogradis. 27. oktoobril võtab Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks võimuks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (eesotsas Jaan Anvelt). Vallavalitsused asendatakse nõukogudega, miilitsa asemel Punakaart, kodanikuvabaduste piiramine.
-
Maanõukogu otsuses öeldi:
1. Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu
2. kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandija Eestis Maanõukogu
3. Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused -
Vene armee riismed põgenesid kiirelt, Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid enamlased Eestist välja löödud.
-
Oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes (ennekõike iseseisvuse väljakuulutamiseks). Liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.
-
Endla teatri rõdul, luges Hugo Kuusner. (25. veb loeti manifest ette Tallinnas)
-
Peaministriks sai K. Päts ja tema asetäitjaks Jüri Vilms
-
Leping jättis endised Eesti- ja Liivimaa kubermangud Venemaale, kuid tegelikult läks kogu võim Saksa sõjaväelaste kätte.
-
Tegelikult ei jõudnud Balti riik reaalsuses toimima hakata.
-
Novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, keiser kukutati ja loodi sotsialistlik valitsus.
-
Võim eestlaste kätte
-
Punaarmee rünnak Narvale.