-
Kestis 4.6 miljardit kuni 4 miljardit aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
4.5 miljardit aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu. -
Kestis 4 miljardit kuni 2.5 miljardit aastat tagasi. Algeliste eluvormide teke, stormatoliidid - mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
-
Kestis 2.5 miljardit kuni 542 miljonit aastat tagasi. Suurenes õhu ja ookeanivee hapnikusisaldus, mitu jäätumist, tänapäevaste rühmade esindajate teke. -
-
-
Kestis 542 miljonit kuni 485 miljonit aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, kiire evolutsiooni aeg ehk kambriumi plahvatus. -
-
-
-
Kestis 485-443 miljonit aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik Esimesed maismaataimed ilmusid. Soe kliima, mis lõppes jääajaga ordoviitsiumi lõpuks. Veetase alanes üle 100 meetri võrra ning elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku väljasuremise. -
-
Kestis 443-419 miljonit aastat tagasi. Kujunesid riifid. Maismaataimed arenesid ning asustasid rohkem maad. Tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid asetsesid maismaal. -
Kestis 419-359 miljonit aastat tagasi. Troopikameredes tekkis rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Kalad olid tolleaegsed tippkiskjad. Esimeseste metsade teke Devoni aja lõpuks. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid selgroogsed. Need suutsid olla lühikes aega veest väljas. -
-
Kestis 350-300 miljonit aastat tagasi. Maismaad katsid suured metsad, mis olid hiiglasuured osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Osadel putukatel arenes lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad. -
Kestis 300-250 miljonit aastat tagasi. Pangaea hiidmandri teke, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Kogu siseala oli kaetud kõrbega, mis võimaldas roomajatel olla ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi lõpuks sureb 95% liikidest Maal ära. -
-
Kestis 250-200 miljonit aastat tagasi. Esimesed dinosaurused ja imetajad, ammoniitide ja karpide osakaal meres suureneb. Ajastu alguses ei olnud palju liike järgi peale väljasuremist, kuid pärast 10 miljonit aastat suutsid liigid taastuda, kuid veel üks väljasuremine ajastu lõpul tegi dinosaurused peamiseks loomarühmaks Maal. -
-
-
Kestis 200-145 miljonit aastat tagasi. Triiase ajastu loomad vahetusid välja. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Merelisi roomajaid elas rohkelt: ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Tänapäevast tüüpi kalad ilmusid. Paljasseemnetaime metsad katavad Maad. -
-
Kestis 145-66 miljonit aastat tagasi. Õistaimede teke. Dinosaurused valitsesid maismaad, uued imetaja ja linnuliigid. Kriidi lõpus oli meteoriidisaju tõttu väljasuremine, kus surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad. -
-
Kestis 66-23 miljonit aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Kliima oli alguses soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Tekkisid preeriad ja savannid. -
-
-
Kestis 23-2,5 miljonit aastat tagasi. Tänapäevaste taimede ja loomade teke. Levisid maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Tekkisid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Kestis 2,5-0 miljonit aastat tagasi. Tekkisid perekonna Homo esindajad, läbi evolutsiooni tekkis homo sapiensi liik. Paljud liinu- ja imetajate liigid on surnud, ning seda seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.