-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkas kokku Theiaga ja sellest tekkis Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld a tagasi. Säilinud bakterifossiilid. -
-
Hapnikusisalduse suurenemine atmosfääris ja ookeanide pinnakihis tänu tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. -
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, üleujutavatel aladel. Maismaaloomade teke. -
Troopikameredel elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad (nt rüükalad ja vihtuimsed) olid tippkiskjad. Suured muutused maismaal- tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Hiidmanner Pangaea teke. Hiidmandri siseala kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Paljasseemnetaimede ja luukalade osakaalu suurenemine. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest kadus. -
-
Permi ajastu lõpu väljasuremise tõttu elustik üsna liigivaene, elustiku taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosurused, imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpus toimus järjekordne väljasuremine. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (nt ihtüsaurused, plesiosaurused). Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise tõttu hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimeste eellased). Maa kliima jahenemine tõi kaasta korduvaid jäätumisi. -
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.