Geokronoloogiline skaala Tõnis R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, kui Maad tabas kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles toona tublisti kiiremini. Praegu kaugeneb Kuu meist 3,8 sentimeetrit aastas.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimaid leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifosiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliitide areng

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine, leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega ning hakkasid levima esimesed eukarüoodid ja keerulised mitmerakulised eluvormid. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Vanim eukarüoodi kivistis

1900 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443 mln aastat tagasi. Esimesed maismaataimed. Kliima oli üldiselt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud madalmered muutusid kuivaks. Ookeanipind alanes kuni 100 m võrra, mis tõi endaga kaasa elualade vähenemise ja massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid niisketel aladel, lihtsa ehitusega ja väikesed Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Merede äärealadel korallide, lubivetikate ja kihtpoorsete riffide suurenemised. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

359-299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid ning osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

299-252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valtses karm kliima. Valitsesid roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

252-201 mln aastat tagasi. Oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Esimesed dinosaurused. Uus väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed imetaja, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

201-145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses oli kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpupoole kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja imetajad ja linnud, ja inimese eellased. Maa jahenes oluliselt, mille käigus poolustele kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Mitmete imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.

Inimahvide teke

3 BCE