Geokronoloogiline skaala Simon G2R1

Timeline created by Klaydonlahe4
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Ketsvus: 4.6 mld - 4 mld a
    Maa oli sel periooodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodiston säilinud kivimeid Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Hadaikumi lõpus tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus maa kaaslane kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Meredes arenesid algelised eluvormid.On pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tänu fotosünteesile suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist, kus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus mõistatuslik pehmekehaline.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. paljudel loomadel kujunes enda kaitseks mineraalne toest.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, tekkisid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimunud jääaeg alandas veetaset ligi 100m ja elualade vähenemine tõi kaasa massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojdes meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. taimed jätkasid maismaa asutamist. Kasvasid niisketel ja tihti üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad, esimesed olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud mered ja järved olid asustatud kalade poolt ja nemad olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Võimsad metsad katsid maismaad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigel sugulased. Karboni ajal tekkinud kivisöe hulka ei ole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Osadel putukatel tekkis lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega. Ülekaalus olid roomajad ja paljasseemnetaimsed ja meredes luukalad. Ajastu lõpus oli Maa suurim väljasuremine kus kadus kuni 95% elust.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algus oli liigivaene. Ilmuisid esimesed dinosaurused ja tänu järjekordsele väljasuremisele muutusid nad peamiseks loomarühmaks. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahjepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmnesid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanides elasid tänapäeva tüüpi kalad ja maismaad kattis tihe paljasseemnetaimedest mets.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmnesid esimesed õistaimed, mis hakkasid dominerima kogu maismaataimestikku. Maismaad valitsesid dinosaurused ja arenesid uued imaetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul surid välja dinosaurused ja merelised roomajad.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad elasid maismaal kuid vaalade eelased otsustasid elada vees. troopilised metsad kasvasid suurtele laisukraadidele, mille pärast kliima jahenes ja tekkisid rohumaad ja kõrbed.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas kujunesid välja inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes kliima oluliselt mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmusid Homo perekonna esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homosapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud mitu imetaja- ja linnuliiku. väljasuremised seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.