-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu -
Kestus: 4mld - 2,5mld aastat tagasi. Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sealhulgas tsüano-ja purpurbakterite ja mitmete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Kestus: 2,5mld - 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus küsimusi tekitav nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii väljasurnuid kui ka tänapäevaste organismide esindajaid. -
-
Kestus: 542 - 485mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas planktiliste vetikate hulk, kes olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus saak-ja röövloomade vaheline võidurelvastumine ehk mõlemate samaaegne evolutsioon. -
-
-
Kestus: 485 - 443mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahtumine, mis lõppes jääajaga - ookeanipind alanes kuni 100m võrra ja muutis mitmed madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremiseni. -
Kestus: 443 - 419mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sellel ajastul jätkus taimede maismaa asutamine. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kes kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asutama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kestus: 419mln - 359mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asutanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning neist said tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algne madal ja hõre maataimestik tekitas ajastu lõpuks esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid lühikest aega võimelised maismaal hakkama saama. -
Kestus: 359 - 299mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel ehk mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Kestus: 299 - 252mln aastat tagasi. Ajastu algul tekkis hiigelmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes plajasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asutanud liikidest. -
Kestus: 252 - 201mln aastat tagasi. Ajastu algne elustik oli Maa ajaloos toimunud suurima väljasuremise tõttu väga liigivaene. Taastumiseks kulus elustikul kuni 10mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kel õnnestus järjekordse väljasuremise tõttu saada domineerivaimaks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestus: 201 - 145mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Kestus: 145 - 66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa taimestikus. Ookeanides ja meredes elutsesid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremisega kadusid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Kõige enam peetakse põhjuseks Maa tabamust meteoriidiga. -
Kestus: 66 - 23mln aastat tagasi. Peale massilist väljasuremist algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asukinnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas neist maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning domineerivamaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid metsi asendavad rohumaad. -
-
Kestus: 23 - 2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul kliima jahenes Maal oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Kestus: 2,5mln aastat tagasi - tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul paljude välja surnud imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.