Geokronoloogilineskaala

Geokronoloogiline skaala Siim S A

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.
  • Athaikum
    4000 BCE

    Athaikum

    Ürgmeredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Vanimad stromatoliidid ehk mikroorganismide ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes srtomatoliidides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Mitmed jääajad. Proterosoikumi lõpus ilmus Ediacara elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Protterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kambriumi plahvatus ehk eluvormide kiire evolutsioon. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas vetikate hulk, tekkisid erinevad selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkod

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, triloobid, korallid, jt. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid Ordoviitsiumi lõpul oleva jääaja tõttu toimus massiline väljasuremine.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Esimesed primitiivsed kalad. Käsnade, lubivetikate ja korallide ehitatud rifid. Taimede suurem levimine maismaal, esimese maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Meredes rikkalik põhjaelustik ning suured rifid. Suured röövkalad. Esimesed metsad ning kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Rannikutel tekkis suurel hulgal kivisütt. Ilmusid lendavad putukad, esimesed roomajad.
  • Perm
    300 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanne Pangea. Palju roomajaid, kes elasid hiidmandri sisemaal. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes suure väljasuremisega.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid ka peamiseks loomarühmaks maismaal. Esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja, triiase ajastul levinud loomad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes merelised roomajad ja tänapäevased kalad. Paljasseemnetaimedest koosnev mets.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud väljasuremises surid välja dinosaurused ja paljud merelised roomajad.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid välja preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia ja loomade ning taimede põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid inimeste eellased. Poolustele kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Perekond Homo teke. Välja suri palju imetaja- ja linnuliike. Inimeste kasvav mõju planeedile.