-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
-
Populaarseim teooria kuu tekkimisest on Maa ja Theia kokkupõrge. -
Meredes tekivad esimesed eluvormid: tsüuano- ja purpurbakterid ning vetikad. Stromatoliitidest on leitud tollaseid bakterijäänuseid. -
-
Sellest ajast pärinevad vanimad bakterite ning mikroorganismide fossiilid. Neid on leitud hüdrotermiliste õhuavade sademetest. -
Hapnikusisaldus atmosfääris tõuseb tänu tsüanobakteritele. Toimub mitu jääaega. Lõpus tekib Ediacara elustik, mis on esimesed teadaolevad keerulised mitmerakulised organismid. Ediacara ajastu elustik võis kogeda sarnast evolutsioonilist plahvatust, mis kambriumi aegne elustik. -
-
Sellel ajastul tekkisid esimesed päristuumsed organismid. Tõenäoliselt esinesid nad viburloomade kujul. -
Esimesena tekkisid seened, siis taimed ning lõpuks hulkraksed loomad. Eukarüoodid arenesid. -
Kambriumi plahvatus. Palju uusi selgroogsete loomarühmi nt: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, jm. Vetikate arv kasvas, loomadel kujunes välja mineraalne toes, tõenäoliselt röövloomade eest kaitsmiseks. -
-
-
Troopikameredes leidus elu rikkalikult. Sellel perioodil tekkisid ka esimesed maismaataimed. See ajastu lõppes jääajaga, mis põhjustas veetaseme languse, mis põhjustas massilise väljasuremise -
Tekkisid käsnade, korallide ja vetikate rifid. Primitiivsed kalad. Maismaal hakkas kasvama rohkem taimi, mis olid lihtsad ja väikesed. Maale tulid loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Kalad arenesid, tekkisid rüükalad ja vihtuimsed, kes kasvasid tollasteks tippkiskjateks.. Tekkisid esimesed metsad ning esimesed kahepaiksed, kes suutsid veidi aega maismaal püsida. Korallid, kihtpoorsed, ja lubivetikad ehitasid riffe. -
Maismaal elasid võimsad metsad, kus elasd suured sõnajalgade eelkäijad. Ülejutatud metsades surnud puudest tekkis palju kivisütt. Tekkisid esimesed roomajad. Putukad õppisid lendama. -
Tekkis Pangaea. Palju roomajaid. Rohkelt paljasseemnetaimi ja luukalasid. Lõppes massilise väljasuremisega (-95% liikidest), mille põhjustas vulkaaniline tegevus Siberis, mis kestis u miljon aastat. -
-
Tekkisid dnosaurused ja esimesed imetajad. Dinosaurused said peamiseks loomarühmaks ja meredes levisid ammoniidid jakarbid. -
Tekkisid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanides elas palju roomajaid ja meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad katsid peamiselt paljasseemnetaimede metsad. -
Tekkisid esimesed õistaimed ning need levisid kiirelt. Meredes ja ookeanites olidikka veel roomajad ja karbid. Kriidi ajastu lõppes järjekordse väljasuremisega, mille põhjustas tõenäoliselt meteoriit. -
Linnud ja imetajad arenesid. Imetajad laienesid väikesest asurkonnast suureks rühmaks. Enamus imetajaid elas maal. Tekkisid primaadid. Ajastu algas sooja kliimaga, aga hakkas jahenema. Sellega levisid heitlehelised taimed ning preeriad. -
-
Mandrid jõudsid sinna kus nad tänapäeval on.Ilmusid maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid, tänapäevased imetajad ja linnud ning inimeste eellased. Maa kliima jahenes ning poolustele tekkisid jääkatted. -
Tekivad inimese vahetud eelassed ja inimesed ise. Inimkond laieneb, ning inimtegevuse tõttu hakkavad looma- ja linnuliigid välja surema.