-
15 mld aastat tagasi. Loetakse universumi sünniks. Algsest singulaarsusest tekkisid ühiselt mateeria, aeg ja ruum. Universum hakkas tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. -
4,6 mld a tagasi. Maa sisemuses oli tuline sulakivim. Rasked elemendid (nikkel, raud) keskele, Maa tuuma koondunud. Kergemad elemendid nagu alumiinium ja räni asusid pinnal. Maa ümber tiirles õhuke kosmilise tolmu kiht. -
Kestis 4,6-4mld aastat tagasi. Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne ajastu, meteoriidisajud sagedad. Lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid säilinud lappidena vaid Kanadas, Austraalias, Gröönimaal. Ajastu jooksul tekkis Maa ja Theia kokkupõrke tagajärjel Kuu. -
Tekkis gravitatsioonilise kokkutõmbumise tulemusena suures gaasi- ja tolmuvaringu piirkonnas molekulaarpilves umbes 4,6 mld aastat tagasi. Kokkulangenud piirkonna keskosas tekkis Päike. Väikesest osast massist moodustunud protoplanetaarses kettas tekkisid planeedid ja teised väikesed taevakehad. -
Hadaikum vastab ajavahemikule Maa tekkest kuni 3800 Ma. Ametliku geokronoloogilise skaala järgi on tegemist arhaikumi vanimasse aegkonda. Termini "hadaikum" mõtles välja USA geoloog Preston Cloud 1972. aastal. Algselt oli hadaikum mõeldud vanimate leitud kivimite eelse perioodina Maa ajaloos.
-
4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Theiaga ja selle tulemusel tekkis Kuu. -
4,4mld aastat tagasi. Maa jahtudes tekkis kuum ja hõre atmosfäär peamiselt vulkaanidest eraldunud gaasidest. Poole miljardi aasta pärast kogunes jahtunud ja tahkunud Maa pinnale vesi. -
4mld - 2,5mld aastat tagasi. Geokronoloogilise skaala vanim eoon, sama vana kui Maa. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Elu arenes üksnes vee all, sest atmosfäär ei neelanud veel ultraviolettkiirgust. Tollane atmosfäär erineb oluliselt praegusest ja koosnes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. -
Arhaikumiks ajavahemikku ligikaudu 4,55 kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Varem vaadeldi Arhaikumit aegkonnana. Praegu jaotatakse Arhaikum neljaks aegkonnaks. Neoarhaikum, mesoarhaikum, paleoarhaikum ja
eoarhaikum. atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes peamiselt metaanist, ammoniaagist, lämmastikust ja süsinikdioksiidist. -
Elu tekkis 3,8mld aastat tagasi. Esimesed organismid olid bakterid, mikroobid ja paljud vetikad. -
Periood 2500-542 ± 1 miljonit aastat tagasi. Noorim eelkambriumi alajaotus ja Maa geokronoloogilise skaala pikim eoon. Eristatakse paleo-, meso-ja neoproterosoikumit. Atmosfääri hapnikusisalduse kasv tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Ilmus teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline niinimetatud Ediacara elustik.
-
See on periood 2500 miljonit aastat tagasi kuni 542 ± 1 miljoni aastat tagasi, Proterosoikum kujutab endast ajaperioodi, mil toimus Maa keskkonna, biosfääri hapnikuga rikastumine. Proterosoikum jaguneb paleoproterosoikumiks, mesoproterosoikumiks ja neoproterosoikumiks. Proterosoikumi lõpuks loetakse kambriumi plahvatust, mille tagajärjel hakkas maakeral laialdaselt levima keeruline, skelette omav elustik.
-
542-485 mln aastat tagasi. Evolutsioon kiire ehk toimus Kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised tänapäeval eksisteerivate organismide ehitustüübid. Planktiliste vetikate hulk suurenes, vetikad toiduks loomadele. Selgrootud olid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine - röövloomade hambad tugevnesid, samas tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett. -
Fanerosoikumiks loetakse ajavahemikku alates 542 miljonist aastast tagasi kuni tänapäevani. Fanerosoikumile eelneb proterosoikum. Fanerosoikum jagatakse kolmeks aegkonnaks. Kainosoikum, mesosoikum ja
paleosoikum. Kolm aegkonda omakorda jagunevad üheteistkümneks ajastuks. -
Paleosoikum algas 540 miljonit aastat tagasi ning kestis 290 miljonit aastat, Paleosoikum on vanim fanerosoikumi aegkond. Paleosoikumile eelnes neoproterosoikum ja järgnes mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusse jääb hulkraksete organismide kiire areng. Maismaad katsid suured metsad.
-
Ordoviitsium vastab ajavahemikule 488–443 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumile eelnes kambrium ja järgnes silur. Nimi pärineb tänase Suurbritannia aladel elanud keldi hõimu ladinakeelsest nimest ordovices. Ordoviitsium jaguneb kolmeks ajastikuks. Hilis, kesk ja vara ordoviitsiumiks. Ordoviitsiumi ajal kujunes väljapaleosoiline fauna. -
Algas 443,4±1,5 ning lõppes 419,2±3,2 mln aastat tagasi. Jaguneb neljaks ladestikuks/ajastikuks: Llandovery, Wenlocki, Ludlow' ja Přidoli. Luukalade ja veekogudele ja niisketele aladele lähedaste maismaataimede teke. Maismaataimed lihtsa ehitusega ning väikesed. Maismaa floora ja fauna hüppeline areng. Soojades meredes tekkisid käsnade, lubivetikate, korallide riftid, ujusid algelised kalad. Esimesteks maismaaloomadeks meriskorpionid, skorpionid ning tuhatjalgsed. -
Algas 419,2 ja lõppes 358,9 miljonit aastat tagasi. Ajastu on nimetatud nimetatud Devoni krahvkonna järgi Inglismaal, ajastu kivimite esimeses uurimiskohas. Ulatuslike metsade moodustumine, suurenes oluliselt kalade mitmekesisus. Devoni kivimite paksus võib Eestis kohati ulatuda 500 meetrini. Jaguneb kolmeks ajastikuks hilis,- kesk-ja varadevoniks. -
Vastab vahemikule 359-299 miljonit aastat tagasi. Karbon, tuntud ka kui kivisöeajastu, kuulub Paleosoikumi aegkonda. Maismaal vohasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuurte puukujuliste eellaste võimsad metsad. Maismaal levinud lülijalgsed, osad putukad lennuvõimega, ilmusid algelised roomajad. -
Perm vastab ajavahemikule 299-252 miljonit aastat tagasi, jaguneb loping, guadalup ning cisural ajastikuks. Selle lõpus tabas Maad ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus ~96% mereliikidest suure määra maismaaliikidega. Tekkis hiiglasliku Panthalassa ookeaniga piiratud hiidmanner Pangea, mille siseala oli kaetud valitseva karmi kliimaga kõrbega. Enamuses olid roomajad. Suurenes luukalade ja paljasseemnetaimede hulk. -
Ajavahemikul 252-201 miljonit aastat tagasi. Triias jagatakse kolmeks ajastikuks: ülem-, kesk- ja alam triiaseks. Liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Ajastus tekkisid esimesed dinosaurused. Uus väljasuremine aitas kaasa nende muutumisele maismaa peamiseks loomarühmaks. Lõpus ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes karpide ning ammoniitide osakaal. -
Mesosoikum ajavahemikul 251...65,5 miljonit aastat tagasi.Mesosoikumile eelneb Paleosoikum ja järgneb Kainosoikum. Mesosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, millele vastavad samanimelised ladestud.
-
201-145 mln aastat tagasi. Imetajad, roomajad, dinosaurused ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastule iseloomulikud loomad. Esimesed kilpkonnad, krokodillid ja linnud. Ookeanides hulgaliselt merelisi roomajaid -plesio- ja ihtüosaurusi. Suurt osa maismaast katab paljasseemnetaimedest koosnev mets. Juura jagatakse ülem-, kesk- ja alam juura ajastikuks. -
Kestis vahemikus 145-66 miljonit aastat tagasi. Ajastu on jagatud ülem ja alam kriidi ajastikuks. Esimesed õistaimed, hiljem domineerisid maismaataimestikus. Meredes ja ookeanides ammoniidid ja lehmsarve taolised karbid - rudistid ning ihtüosaurused ja plesiosaurused. Ilmusid uued imetaja- ja linnuliigid, domineerisid dinosaurused. Ajastu lõpus hävisid tõenäoliselt meteoriidiplahvatusest tingitud massilises väljasuremises dinosaurused, hulk mereloomi. -
65-23 miljonit aastat tagasi. Imetajad ja linnud arenesid perioodil kiiresti. Enamik imetajatest asus maismaal, vaalade eellased meredes. Ajastu alguses kliima soe, enamuses troopilised metsad, lõpupoole kliima jahenes ja heitleheliste taimede levik suur. Paleogeeni jooksul kujunesid ulatuslikud rohumaad. Ajastu jagatakse oligotseeniks eotseeniks ja paleotseeniks. -
Kainosoikum vastab ajavahemikule 65,5 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani. Kainosoikum jagatakse kolmeks ajastuks, Kolm ajastut omakorda jagunevad seitsmeks ajastikuks.
-
23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite kuju ja asukoht tänapäevastega sarnasemad, samuti taimestiku ja loomastiku põhijooned. Rohkem hakkasid levima hiired, maod, laululinnud, konnad, rotid. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas paiknesid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes, korduvad jäätumised, poolustele kujunes jääkate. Jagatakse jagatakse plio-ja miotseeni ajastikeks. -
2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid Aafrikas inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Surid välja mitmed imetajad ja linnuliigid, eeldatavalt inimese mõju kasvu tõttu planeedi elustikule. Ajastu jooksul kliima jahenes järsult ja aset leidsid tsüklilised muutused. Ajastu jaguneb holotseeniks ja pleistotseeniks.