-
Kestus 4.6 mld kuni 4mld, periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast säilinud kivimeid on vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kuu on maa looduslik kaaslane ning tekkis umbes 4.5 miljardit aastat tagasi. Kuu tekkimisest on mitu hüpoteesi, kuid kõige tõenäolisemalt põrkasid Maa ja Marsi suurune taevakeha omavahel kokku ning sellest tekkis kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid . Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritre elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sellel ajal toimus Maal mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks väla surnud organismirühmi. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpus kliima jahenes ning see tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise vähenemise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maimaa asustamist ning seal hakkasid elama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Paljud meresi ja järvi asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väa suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid maismaal, ajastu lõpuks old tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad, ku kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatek tekkis lennuvõim ja maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega , kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumisekskulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide osakaal ja karpide osakaal. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad, suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Palogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Sellel ajastul kujunesid ka ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konna ja laululinnud, samuti rotid ja hiired, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääteke. -
Maale ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon o viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetajaid ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.