-
Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld eKr
Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias -
-
umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast alles mõnikümmend miljonit aastat tagasi noorest Päikesesüsteemi tolmust ja kiviräbust tekkinud Maad kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse tagasivaadates Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles toona tublisti kiiremini. -
Kestus 4000 mld kuni 2500 mld.
Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladudest on leitud vanimad stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile -
-
Kestis 2500 mld kuni 542 mld
Suurenes atmosfääri ja ookeanide hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Proterosoikumis toimus mitu jäätumist, mil Maa oli jääga kaetud. Lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste vahel tüli tekitavat pehmekehaline niinimetatud Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevast rühmade esindajad ja väljasurnud organimisrühmi. -
-
Kestis 542 mld kuni 485 mld
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Selliste saak- ja röövloomade evolutsiooni nimeteatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mis tõi kaasa elualade vähenemise ja mereelustiku massilise väljasuremise -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitud rifid. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimesed maismaa loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tollaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. -
Tekkis hiidmanner. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid maismaaloomastikus ülekaalus, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Elustik oli liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Massiline väljasurenemine, mille peamiseks põhjustajaks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas palogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad asusid elasid maismaal. Palogeeni kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Palogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.