-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne meteoriidisadu. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Selles perioodil on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kuu tekkis Maa ja ühe teise väikese planeedi kokkupõrkel. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Seal toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
-
-
-
Seal tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, nnäiteks käsijalgsed, korallid jt. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. -
-
Siijades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rihfid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Suured muutused toimusid devonis ka maismaa. Kuid devoni ajastul oli maismaataimestik veel madal ja hõre. -
-
-
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Karboni ajastul tekkis palju kivisütt. -
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. -
Triiase ajastu alguse elustik oli väga liigivaene, sest permi ajastu lõpus toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. -
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Palegogeeni alguse kliima oli soe ja niiske. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. -
Alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Toimus paljude loomade väljasuremine, näiteks mammut. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.