-
Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas Maad kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles toona tublisti kiiremini. Praegu kaugeneb Kuu meist 3,8 sentimeetrit aastas. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris. Maa jäätus mitmel korral. Teadlaste seas vaidlusi tekitav Ediacara elustik- pehmekehaline ehk neil puudus skelett. -
-
-
-
542-485 mln aastat tagasi. Kambriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Tekkisid kõik peamised ka tänapäeval eksisteerivad organismide ehitustüübid. Suurenes planktiliste vetikate hulk. Selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Evolutsiooniline võidurelvastumine- röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett. -
-
-
-
485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise. -
-
443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujnesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid. Primitiivsed kalad. Niiskete aladel lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate riffide suurenemine. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed. Esimeste metsade tekke. Esimesed kahepaiksed. -
-
-
350-300 mln aastat tagasi. Võimsad metsad, osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad. -
300-250 mln aastat tagasi. Hiidmanner Pangaea ümbritsetud hiiglaslikust ookeanist Panthalassa. Mandri sisealal kuiv kõrb, ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus Maa ajaloo suurim väljasuremine, kadus kuni 95% liikidest. -
250-200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik liigivaene. Esimesd dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
200-150 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
145-66 mln aastat tagasi. Maismaataimestikus domineerivad õistaimed. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus. -
-
-
-
66-23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid maismaal, vaalade eellased ka meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
-
-
-
23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate. -
2,5-0 mln aastat tagasi. Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule. -
