-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4, 5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Theiaga ja moodustus kuu -
Tekkisid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised on pärit Arhaikumi ladestutest. Kestis 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. -
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite abil suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis Ediacara elustik. Kestis 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. -
-
-
-
Toimus väga kiire evolutsioon ehk kambriumi plahvatus. Kasvas rikkalikule loomastikule toiduks olevate vetikate hulk. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, jülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Kestis 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. -
-
-
-
Rikkalik elustik elassoojades troopikameredes. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Meretase alanes kuni 100 m võrra. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. Kestis 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. -
-
Kujunesid rifid. Maismaataimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. Kestis 443 mld kuni 419 mld aastat tagasi. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks ja olid selle aja tippkiskjad. Devoni lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed, kes suutsid lühikest aega elada veest väljas. Kestis 419 mln kuni 350 mln aastat tagasi. -
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad - hiiglasuured osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel putukatel arenes lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad. Kestis 350 mln kuni 300 mln aastat tagasi. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomatikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kogu siseala katvas kuivas kõrbe kliimas elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri välja kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Kestis 300 mln kuni 250 mln aastat tagasi. -
-
Triias oli alguses elustikuvaene ning võttis 10 miljonit aastat taastuda permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad. Ajastu lõpus toimunud väljasuremine aitas dinosaurustel muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide arv. Kestis 250 mln kuni 200 mln aastat tagasi. -
-
-
Vähehaaval vahetasid juura ajastu loomad välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid paljud merelised roomajad - ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Juura meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli suurelt kaetud paljasseemnetaimedest metsaga. Kestis 200 mln kuni 150 mln aastat tagasi. -
-
Tekkisid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimsetikus. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Kriidi lõppus toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Kestis 150 mln kuni 66 mln aastat tagasi. -
-
-
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse ning ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima jahenema ning muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja preeriad ja savannid. Kestis 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. -
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvad jäätumised ja pooluste jääkatted. Kestis 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. -
-
Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedile. Kestis 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäevani.