-
Kestis 4,6 mld-4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased metoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
Kestis 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid ning sealsetest ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud bakterfossiile. -
-
Elu tekkis 3,8 mld tagasi, sellele viitavad stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine ligi 3,5 mld aasta vanustes kivimites. -
-
Kestis 2,5 mld-0,542 mld aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus, mis oli tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Proterosoikumi jooksul oli Maa mitu korda ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline elustik, mille hulka võis kuuluda tänapäevaste rühmade esindajaid ning ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi. -
-
-
Leitud USAst Michiganist. -
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad, näiteks käsnad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. -
-
-
-
Troopikameredes oli rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes kliima kiiresti, mis lõppes jääajaga. Jäätumisega kaasnes ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Siluri ajastu soojades meredes ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesteks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaleustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Karbonis katsid maismaad võimsamad metsad, kus kasvasid paljude tänapäeva liikide eellased. Karboni ajastul tekkis kivisütt väga suurel hulgal. Maailmas elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangae. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega, mille tulemusena suri 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevatüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad ja teised. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad ei kasvasid ka mujal. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Ulatlikuks kujunesid rohumaad. -
-
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. -
-
Kvaternaari alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, näiteks mammutid ja dodo. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
