-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kuu tekkis Maa ja teise, umbes planeedi Marsi suuruse väikese planeedi kokkupõrkel. Seda planeeti kutsutakse Theiaks. Sellest löögist tekkinud praht kogunes Maa ümber orbiidile, moodustades Kuu. -
Arenesid algelised eluvormid. Pärit vanimad leitud stromatoliidid ja mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Säilinud bakterifossiile. -
-
Tänu fotosünteesile suurenes elutegevusele hapnikusisaldus atmosfääris ja ookenaide pinnakihis. Jäätumised. Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis tänapäevalgi eksisteerivad, aga ka suurem osa tänapäevaseid loomahõimkondi. Nn plahvatus. Planktonist kasvas vetikate hulk, mis oli toiduks loomariigile, kuhu ilmusid üksteise järel paljude selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Röövloomade lõugade ja hammaste ehituses toimus evolutsioon ehk toimus nn võidurelvastusmis evolutsioone. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul hakkas kliima kiirelt jahenema, mis lõppes jääajaga, Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ligi 100 m võrra, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimede maismaa asustamine, need olid lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. -
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel tekkisid suured riffid. Mõned kalad kasvasid väga suureks ja said ajastu tippkiskjateks.Esimesed metsad ning ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed -
Võimsad metsad, milles kasvasid tänapäevaste sõnajalgade ja teiste taimede hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutunud alade metsade surnud puidust kujunesid välja kivisöelademed. Maismaal elas hulgaliselt lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseelus valitses karmi kliimaga kõrb, seega olid ülekaalus roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes suurima väljasuremisega, mille käigus kadusid 95% kõigist liikidest. -
Elu oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud taaskordne väljasuremine andis neile võimaluse saada peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, seal elasid ka tänapäeva laadsed kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima maismaataimestikku. Meresid domineerisid plesiosaurused, ihtüsaurused ning rudistid. Maismaal ikkagi dinosaurused, aga arenesid uued imetajate ja lindude liigid. Ajastu lõpus toimus taaskord väljasuremine (meteoriidiplahvatus), mis tappis dinosaurused ja paljud merelisid roomajad. -
-
-
Dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremine, lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Esimesed primaadid. Kliima oli ajastu algul soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Ajapikku kliima jahenes, kujunesid ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid -
-
-
Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said tänapäevase väljanägemise. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, rotid ning hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid inimeste eelkäijad hominiidid. -
-
Sel ajastul ilmusid vahetud inimeste eellased. Sel ajastul suri välja suurel hulgal imetajaid, mis võib olla põhjustatud inimeste kasvava mõjuga planeedil.