Geokronoloogiline skaala Miko R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Juhtiv hüpotees meile kõigile tuttava Kuu tekkimise kohta kõlab nii - umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast noort Maad kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk sulanud kivimit, mis jäi ümber maa tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning päevad kestsid vaid 4 tundi. Kuu liigub iga aastaga meist 3,8 sentimeetrit kaugemale.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus on 4 mld aastat kuni 2,5 mld aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ka proterosoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus on 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus oli 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijälgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paelosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga, mis tõi kaasa elualade vähenemise ja mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitud rifid. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimesed maismaa loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tollaegsed tippkiskjad. Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid maismaaloomastikus ülekaalus, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad- ja linnuliigid. Massiline väljasurenemine, mille peamiseks põhjustajaks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas palogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajad asusid elasid maismaal. Palogeeni kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Palogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.