-
Kestis 4,6 mld - 4,0 mld aastat tagasi. Oli vulkaaniliselt aktiivne ja olid meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks tekkis algne maakoor, atmosfäär ja moodustusid ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid leidub Kanadast, Gröönimaalt ja Austraaliast. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku taevakehaga Theia ja tekkis Kuu. -
Kestis 4,0 mld - 2,5 mld aastat tagasi. Meredes hakkasid arenema esimesed eluvormid. Selle ajastu ladestustest on leitud stromatoliite. -
-
Leitud on bakterite, mikroobide ja vetikate tekitatud stromatoliite. -
Kestis 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapniku kogus atmosfääris ja hüdrosfääris. Toimus mitu suurt jäätumist. -
-
Evolutsiooni väga oluline osa, sest võimaldas keerukamate organismide teket. -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Toimus saak- ja röövloomade samaaegne evolutsioon. -
-
-
-
Arenesid esimesed maismaataimed. Troopikalistes meredes oli rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes ning algas jääaeg. Jääaja tuleku tõttu mereelustik massiliselt suri välja. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed kasvasid niisketel üleujutatud aladel. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes oli rikkalik elustik. Mitmete kalade suur kasv, tegi neist tippkiskjad. Ajastu lõpuks tihenes maismaataimestik ja tekkisid esimesed metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangea ja ookean Panthalassa. Mandri siseala oli kõrb, karmi kliima tõttu olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppedes hävis kuni 95% kõigist liikidest. -
Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas merelisi roomajaid-ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
lmusid esimesed õistaimed. Ookeanides ja meredes pesitsesid rudistid. Põhilised olid maal dinosaurused, kuid arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. -
-
Esimesed õistaimed -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamus imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, linnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased. Ajastu jooksul toimus mitmeid jäätumisi. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on jõudnud tänapäeva inimese tekkimiseni. Ajastujooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.