-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Maad tabas Marsi-suurune planeet nimega Theia, mille tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, millest paljudes on säilinud bakterifossiile. Stromatoliidid hakkasid arenema umbes 3,5 mld aastat tagasi. -
-
Ürgookeani vesi oli väga kuum. Õhukiht tekkis vulkaanide poolt pursatud veeaurust ja gaasiosakestest. Bakterid, mis tekkisid ürgookeanis, olid esimesed elusolendid Maal. Maismaa oli tühi ja eluta. -
Stromatoliidid on mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Need arenesid välja arhaikumi meredes. -
Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeani pinnakihis hapnikusisaldus. Tekkisid mitmerakulised organismid ja arenesid eukarüootid. -
-
Mitmerakulised organismid tekkisid tänu bakterite elutegevusele. Ookeanite pinnakihis ja ka atmosfääris suurenes hapnikusisaldus. -
Esmastest eeltuumsetest organismidest kujunesid tänu endosümbioosile päristuumsed organismid ehk eukarüoodid. Vanim eukaüroodi kivistis on leitud USAst Michiganist. -
Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad ning mõndadel loomadel kujunes mineraalne toes. Tekkisid esimesed kalad. -
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaeg muutis paljud madalmaad kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Siluri ajastu meredes kujunesid rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning maismaad hakkasid asustama ka loomad, nt tuhatjalgsed ja meriskorpionid. -
Tekkisid esimesed metsad ja esimesed kahepaiksed. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning śelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. -
Maismaad katsid võimsad metsad. Karboni ajastul elas suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos Arthropleura, kelle pikkuseks oli 2.6m. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa hiidookean. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Alguses oli väljasuremise tagajärgedel elustik liigivaene. Ilmusid dinosaurused ja imetajad. Üks varasemaid imetajasarnaseid loomi oli Morganucodon. Meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed roomajad, õistaimed ja mesilased. Kriidi lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Tekkisid esimesed jänesed ja kassid. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Metsade asmele kujunesid savannid ja preeriad. -
-
Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas tekkisid inimahvid. Neogeeni jooksul jahenes maa kliima, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Aafrikas ilmusid inimeste vahetud eellased. Suri välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.