-
Kestis 4,6 miljardit- 4miljardit aastat tagasi. Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, olid meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
-
4,5 miljadit aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustas Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid: stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääri ja ookeanide hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mis on nüüdseks välja surnud -
-
-
-
-
-
Väga kiire evolutsiooni vältel tekkisid peamised organismide liigid ja suurem osa loomahõimkondadest, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Paljudel loomadel kujunes mieraalne toes nt koda tigudel ja karpidel, tugev välisskelett trilobiitidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes tänu röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks: paleosoikum, mesosoikum, kainosoikum
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa massilise merelustiku väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Ilmusid maismaaloomad, esimeste loomade hulgas olid tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad, nt- rüükalad, vihtuimsed. Devoni lõpuks oli madalast ja hõredast maismaataimestikust, välja arenenud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgrooksed, kes said ka lühikest aega maismaal hakkama. -
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt võrreldes kõigi teiste ajastutega. Maismaal elas hulganisti lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Suurim maismaalühijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud karimi kliimaga kõrbe. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes olid võimelised sellises kliimas elama. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest. -
Hiidkontinendis olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid. -
Edaphosaurus oli Permi ajastul elanud üks varasemaid suuri taimetoidulisi roomajaid, kes kasvas kuni 4 meetri pikkuseks -
Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene Permi ajastu väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurnes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
Dinosaurused, imetjad, kahepaiksed ja roomajas vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilkpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused -
Pterosaurused ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad. -
Kuni 6-meetrise tiibade siruulatusega Pteranodon'id olid ühed suurimad pterosaurused -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik ökonišid ja hakksid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistidena. Maismaal valitsesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Massilise väljasuremise käigus, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi. -
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur ja liigirikas rühm. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kasvas hulganisti troopilisi metsasi. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Kliima jahenes Maal oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond "homo" esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese "Homo sapiens'i" tekkimiseni. Palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa) suri välja. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.