-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkas taevakeha Theiaga kokku. Tekkis kuu -
4 mld kuni 2.5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid esimesed eluvormid. Säilinu vanimad stromatoliidid ning mikroorganismid. -
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele kasvas hapniku sisaldus ookeanite pinnakihis ja atmosfääris. Leidis aset mitu globaalse ulatusega jääaega. Mitmerakuliste organismide teke. Tekkis pehmekehaline elustik. -
-
-
-
Toimus väga kiire evolutsioon. Tekkisid selgrootute rühmad ja esines palju vetikaid. Kujunesid välja välisskeletid. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine. -
-
-
-
Arenesid esimesed maismaataimed. Troopikalistes meredes oli rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes ning algas jääaeg. Jääaja tuleku tõttu ookeanipind alanes 100m võrra, mis omakorda põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate riffid. Samuti ujusid primitiivsed kalad. Esimesed maismaa loomad- tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid -
-
Troopikameredes oli rikkalik põhjelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja triloobiidid). Mitmete kalade suur kasv, tegi neist tippkiskjad. Ajastu lõpuks tihenes maismaataimestik ja tekkisid esimesed metsad. Samuti tekkisid esimesed kahepaiksed. -
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, kolade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal toimetas rohkesti lülijalgseid. Osad putukad arenesid lennuvõimeliseks. Maismaale tekkisid esimesed roomajad. -
-
Tekkis hiidmanner Pangea, mis oli ümbritsetud Panthalassa ookeaniga. Mandri siseala oli kõrb, karmi kliima tõttu olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, hävis kuni 95% kõigist liikidest. -
-
Alguses kimbutas liigivaesus, Permi ajastul juhtunud väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal. Ookeanides rohkelt merelisis roomajaid- ihtüosaurusi, pleiosaurusi. Suure osa maismaast katsid paljasseemnetaimedest metsad. -
-
-
lmusid esimesed õistaimed ning hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes pesitsesid rudistid. Põhilised dinosaurused, kuid arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. -
Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
Lindudel ning imetajatel toimus kiire evolutisoon. Imetajad muutusid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal ja vaalade eellased paiknesid meredesse . Algselt soe ja niiske kliima, kuid hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Rohkem hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kliima jahenemine, millega kaasnesid korduvad jäätumised. -
-
Maa asustasid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, nende evolutsioon viis tänapäeva inimese ehk Homo sapiens`i tekkeni. Ajastul surivölja palju imetajaid- mammutid, karvaneninasarvik. Väljasuremise põhjuseks arvatakse inimtegevust. -