Geological time scale

Geokronoloogiline skaala Markus R1

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestus on 4,6 mld kuni 4 mld. Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedast meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid ainult Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast (proto)Maad kusagil Marsi suurune planeet, mida kutsutakse Theiaks. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Meredes arenevad algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifosiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäeva loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine. Näiteks röövloomadel arenesid hambad, mille vastu saakloomadel arenesid tugevamad välisskeletid, teokojad jne.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsiumi ajal on kliima soe. Soojades troopikameredes elab rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Tekivad esimesed maismaataimed. Ajastu lõpus langesid temperatuurid drastiliselt ja sellega kaasnes jääaeg. Tänu sellele madales veetase ja tekkis maismaad. Selle tõttu suri ka palju mereelustiku.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kujuneisd käsnad, korallid, lubivetikad ja primitiivsed kalad. Masimaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega. Ilmusid esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Meri kihab elust. Kalad, kes nüüd võisid kasvada väga suureks, olid tippkiskjad. Maismaal tekivad esimesed metsad. Tekkisid kahepaiksed - selgroogsed, kes suutsid lühikest aega maismaal elada..
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaal on suured ja võimsad metsad. Seal kasvasid hiiglaslikud osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Masismaal elas palju lülijalgseid, tekkisid roomajad ja lennuvõimeleised putukad.
  • Permi
    299 BCE

    Permi

    Tekkis hiidmanner Pangea, mille ümber asus Panthalassa ookean. Mandri keskel asus suur kõrb. Seal suutsid elada roomajad. Selle tõttu oli neid maaloomastikus enamuses. Suurenes taimestikus paljasseemnetaimede ja meres luukalade oskakaal. Ajastu lõpeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Hukkub 95% liikidest.
  • Triaas
    252 BCE

    Triaas

    Periood on väljasuremise tõttu liigivaene.Sellest taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmuvad esimesed dinosaurused. Toimus veel kord välje suremine, mille tõttu muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja Triaase ajastu loomad. Ilmuvad esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.Ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Metsad koosnevad paljasseemnetaimedest.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed õistaimed. Domineerisid maismaataimestiku. Maismaad valitsevad dinosaurused. Arenevad uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus toimus väljasuremine, mille käigus häinesid dinosaurused ja merelised roomajad. Väljasuremise populaarseim põhjus on meteoriidiplahavatus.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Pärast väljasuremist hakkas ellujäänud imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajate rühm muutub liigirikkaks, neid elab enamasti maismaal, kuid ka vees. Perioodi alguse kliima oli soe ja niiske. Tekkisid esimesed rohumaad, preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik sarnanes tänapäevasele. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jaheneb ja Maa jäärub mitu korda. Poolustele kujunesid jääkatted. Aafrikas ilmusid inimese eellased.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese eellased, kellest saavad tänapäeva inimesed. Sureb välja palju imetaja- ja linnuliike. Mitmede loomade väljasuremine on seotud inimtegevusega.