-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias -
-
Maale lähenes ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast rohkesti materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt eristuma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. -
Meredes hakkasid arenema algsed eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ning purpurbakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
Elu olemisele viitavad esimeste stromatoliitide (mikroorganismidest kivistunud moodustiste) esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites. -
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele. Perioodi ajal toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (ilma skeletita) nii öelda Ediacara elustik, mille hulka võivad kuuluda tänapäevaste organismide rühmad ja ka need, kes on praeguseks välja surnud. -
-
Mitmerakuliste organismide tekkele viitab vanim eukarüoodi kivistis leitud 1,9 mld a tagasi -
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis leidsid aset teiste organismidele toidulaual. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad- käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nt koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni võib kutsuda evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Üks varasemaid ja tuntumaid kala kivistisi on Pikaani kala (Pikaia gracilens), mis viitab kalade ilmumisele. -
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Üks vanimaid maismaal leitud taimi on Cooksonia. Sellel oli lihtne ehitus, koosnedes varrest ja õisikust, ulatudes mõnest millimeetrist kuni umbes 15 cm pikkuseni. Cooksonia ja teiste varaste taimede eellased olid olnud akvatilised vetikad, kes olid nüüd kohandunud end maismaale. -
Odasabade (Trilobiidid on väljasurnud lülijalgsete rühm), kelle varaseimad fossiilid on pärit Kambriumiajastu setetest. Tänapäeval elavate odasabade varaseimaid fossiile on näha aga ordaviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid suuri riffe- korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad. Paljud meresidja järvi asustanud kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks. Perioodi lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised viibida lühikest aega maismaal. -
Kui devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
Esimesed metsad paiknesid troopilistes piirkondades, kus olid soojad ja niisked kliimatingimused, mis soodustasid taimede kasvu. Oluline areng oli taimede juurestikul ja tüvel, mis võimaldas neil kasvada suureks. Need varased metsad koosnesid peamiselt sõnajalgadest ja muudest sõnajalataolistest taimedest. Metsade kujunemine oli ajaloos märgiline periood kuna see pani aluse maismaataimedest tulenevale ökosüsteemile. -
Kahepaiksed esindavad üleminekut vee- ja maismaaelu vahel. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid puude-osjade-, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad -
Karboni ajastul elanud Arthoropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m. -
Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Perioodi alguse elustik oli liigivaene, sest väljasuremise taastamiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine muutis dinosauruseid peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Esimene teadaolev dinosauruseks klassifitseeritud liik on Eoraptor, väike ja kerge ehitusega, elades umbes 231,4 miljonit aastat tagasi. Tema säilmed leiti Argentiinas Ischigualasto kihistikust -
Väike umbes hiire suurune Morganucodon, elades triiase ajastul oli üks varaseimaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid ihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest metsaga. -
Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused. -
Esimene teadaolev lind oli Archaeopteryx. Archaeopteryx oli üleminekuvorm dinosauruste ja lindude vahel, omades nii sulelist keha (tiivad ja suled), mis viitasid linnu omadustele, kuid säilinud olid ka dinosaurusele omased tunnused nagu sabalüli ja hambad. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpide ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, kus hävisid dinosaurused, merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Ei tea kui tõsi see fakt on kuigi pärineb see õpikust. -
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi. Esimeste õistaimede hulka kuuluvad ka teised lillekujulised taimed nagu magnooliad, vesiroosid ja nuluõied -
Kuni 6-meetrise tiibade siruulatusega Pteranodon'id olid ühed suurimad pterosaurused.
-
Varasemate mesilased erinesid tänapäevaste omadega nõnda, et nad olid kas üksikud putukad või elasid väikestes kolooniates. -
Raide kõrgaeg oli Kriidiaja keskpaiga periood, kus dinosaurused domineerisid maismaa- ja veekeskkonda, mil mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ning maismaal valitsesid veel mitmed dinosaurused. -
Pärast massilist liikide väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid tagasi elama meredesse. Sel ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja svannid, mis asendasid seni olnud metsi. -
rip -
-
Eotseeni ajatiku jooksul muutus Maa kliima palju, kuid sellesse aega mahtus ka kainosoikumi kõige soojem periood -
Imetajate kiire evolutsioon ja areng andis alguse liigirikastumise ja laiaulatuslikule levikule ning tänu sellele on Paleogeenist pärit enamik tänapäevaste imetajate eellased. -
Esimesed kassid (perekond Felidae) ilmusid umbes 25–30 miljonit aastat tagasi Eotseeni ja Oligotseeni perioodi ajal. Üks varaseid kasside liike oli Proailurus, kes oli suhteliselt väike, puukassi-suurune loom. -
Sel ajastul omandasid mandrite geograafia, loomastik ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Neogeenis levisid laialt maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate. -
-
-
Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kahjuks sel ajastul on väljasurnud paljud imetaja- ( mammut, karvane ninasarvik) ja linnulike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
Kliimamuutuse tõttu väljasurnud mammutid olid tänapäeva elevantide lähedased sugulased.