-
Kestis 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud, Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid, kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustas kuu. -
Kestis 4 mld- 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid välja algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk kihilised moodustised. Säilinud on bakterfossiile. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Kestis 542- 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Tekkisid paljud erinevad selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes tugev mineraalne toes. Arvatakse, et välisskelett kujunes välja vastutusena röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
Kestis 485- 443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpus toimus jääaeg. Ookeanipind vajus kuni 100m ning paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks. -
Kestis 443-419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korsllide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ning tekkisid ka esimesed loomad. -
Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Põhjaelustik oli rikkalik. Paljud kalad kasvasid suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpus tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed selgrootud. -
Kestis 359-299 mln aastat. Maismaad katsid suured metsad. Üleujutatud aladel metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal oli palju lülijalgseid ning ilmusid esimesed roomajad. Mõningatel putukatel tekkis lennuvõime. -
Kestis 299- 252 mln aastat. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala keskosas oli kuiv kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaal olid roomajad ja vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% liikidest. -
Kestis 252-201 mln aastat. Alguses oli elustik liigivaene. Permi ajastu väljasuremisest taastumiseks läks ligi 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Kestis 201-145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Ookeandis elasid merelised roomajad. Meredes elasid juba tänapäevased kalad. -
Kestis 145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustatud rudistidega. Maismaal olid dinosaurused. Arenesid uued imetajate ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimus meteoriidiplahvatus, mis lõppes loomade väljasuremisega. -
Kestis 66-23 mln aastat tagasi. Algas loomade ja imetajate kiire evolutsioon. Alguses oli kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Imetajad elasid maismaal ja vaalade eellased meredes. Tekkisid heitlehelised taimed, kujunesid rohumaad ja savannid. -
-
Kestis 23-2,5 mln aastat tagasi. Maakera muutus tänapäevasemaks. Tekkisid tänapäevased inematajad, hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu tekkis korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Algas 2,5 mln aastat tagasi ning kestab tänaseni. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Välja surid paljud linnu ja imetajaliigid. Väljasuremisi seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi suhtes.