-
Kestus on 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi.
Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased metoriidi sajud. Periood lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi pärast kokkupõrget noore Maa ja Marsi suuruse planeedi (Theia) vahel. Sellest kokkupõrkest paiskus hõõguvpunast kivimit, mis hiljem tahenes ja moodustas Kuu. Alguses oli Kuu Maast palju lähemal ja pöörlemine oli kiirem, kuid miljardeid aastaid hiljem on Kuu kaugenenud ja pöörlemine aeglustunud. Tänapäeval kaugeneb Kuu Maast umbes 3,8 sentimeetrit aastas. -
Kestus 4-2,5 mld aastat tagasi.
Arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on leitud vanimad stromatoliidid mis sisaldavad ka bakterifosiile. -
-
Kestis 2500-542 mln aastat tagasi.
Suurenes atmosfääri ja ookeani pinnakihi hapnikusisaldus. Toimus mitu jääaega. -
-
542-485 mln aastat tagasi.
Toimus nn kambriumi plahvatus ehk toimus väga kiire evulutsioon. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Toimus evulutsiooniline võidurelvastumine, ehk saakloomad ja kiskjad arenesid üheaegselt -
-
-
485-443 mln aastat tagasi
Soojades troopikameredes elas rikas elustik. Ordoviitsiumi kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpupoole see jahenes ja oli jääaeg. Meretase alanes kuni 100m võrra ja toimus massiline mereelustiku väljasurenemine. -
443-419 mln aastat tagasi
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa eitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulka kuulusid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419-359 mln aastat tagasi.
Devoni ajal elas troopikameredes rikkalik põhjaelustik, ning šelfimerede ärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid suureks ja olid tippkiskjad. Maismaataimestik laienes ja ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed ehk veeloomad kellel oli võimalik piiratud aega maismaal elada -
359-300 mln aastat tagasi.
Maismma kaetud võimsate metsadega mille moodustasid tänapäeva osjade, sõnajalgade ja koldade puidunud hiigelsuured eellased. Tekkis rohkem kivisütt kui ühelgi teisel ajastul, põhiliselt üleujutatavatel aladel n mererannikutel kasvanud metsadest. Maismaal ohtralt lülijalgselt, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Esimesed roomajad -
300-250 mln aastat tagasi
Tekkis hiidmanner Pangea. Mandri siseala kaetud kuiva kõrbega, maismaaloomastikus ülekaalus roomajad kes suutsid kõrbetingimustes elus püsida. Suurenes luukalade ja paljasseemnetaimede osakaal. (Luukalad loomulikult meres mitte maismaal.) Lõppes suurima väljasuremisega tänapäevani, kus hukkus 95% liikidest. -
-
250-200 mln aastat tagasi
Liigivaene, sest permi lõpus toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad -
200-145 mln aastat tagasi.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, ja kilpkonnad. Dinosauruste, imetajate, roomajate ja kahepaiksete osatähtsus kasvas. Ookeanides leidus halganisti merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145-66 mln aastat tagasi.
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, samal ajal arenesid uued linnu ja imetajaliigid. Toimus jälle massiline väljasuremine tänu meteoorile Chicxulub. -
66-23 mln aastat tagasi
Pärast dinosauruste väljasuremist lindude ja imetajate kiire evulutsioon. Imetajatest sai suur ja liigirikas rühm, kellest enamik elas maismaal, kuid vaalade eellased meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse klima oli soe ja niiske, siis hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniste metsade asemele kujunesid preeriad ja savannid. -
-
23-2,5 mln aastat tagasi
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa klima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jäakate. -
2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäevani.
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evulutsion on viinud Homo sapiensi'i tekkimiseni. Välja on surnud paljud looma ja taimeriigi esindajad, ning sureb üha rohkem. Mitmete liikide väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi elustikule.