Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Maarja-Helena BK

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne ja sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid, kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkas Teiaga ja moodustus kuu.
  • Arhaikum
    4000 BCE

    Arhaikum

    Algeliste eluvormide teke. Sellest ajaperioodist on leitud vanimad stromatoliidid-mikroorganismide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimuvad mitmed jäätumised.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Mitmerakuliste organismide teke
    2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Periood mil tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Esimesed kalad
    530 BCE

    Esimesed kalad

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kliima oli valdavalt soe ning troopikameredes elas rikkalik elustik, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustik suri massiliselt kuna jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise. Ilmusid esimesed maismaataimed.
  • Esimesed maismaataimed
    460 BCE

    Esimesed maismaataimed

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Soojades meredes kujunesid rifid ning ujusid ka primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maapinna asustamist ning maad hakkasid asustama ka maismaaloomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Mereelustik kasvas pidevalt. Devoni perioodi algul oli maismaataimestik hõre kuid ajastu lõpuks tekkisid ka esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised maismaal lühikest aega hakkama saama.
  • Esimesed metsad
    380 BCE

    Esimesed metsad

  • Esimesed kahepaiksed
    360 BCE

    Esimesed kahepaiksed

  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Maismaad katsid võimsad metsad, rohkesti oli ka lülijalgseid ning ilmusid ka esimesed roomajad. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada kuiva kõrbe aladel ning suurenes paljasseemnetaimede ülekaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Elustik oli üsna liigivaene, kuid ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Dinosauruste ilmumine
    230 BCE

    Dinosauruste ilmumine

  • Esimesed imetajad
    202 BCE

    Esimesed imetajad

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ning roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ookeanides oli kirev elustik ning leidus ka esimesi tänapäevaseid kalu.
  • Esimesed linnud
    150 BCE

    Esimesed linnud

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Taimestiku vallutasid õistaimed ning maismaad valitsesid dinosaurused. Arenesid uued linnu-ja imetajaliigid. Kriidi ajastu lõpuks peetakse meteoriidiplahvatust, mille käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad jt.
  • Esimesed õistaimed
    130 BCE

    Esimesed õistaimed

  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Dinosauruste väljasuremise tõttu muutusid imetajad liigirikkamaiks rühmaks (ilmusid ka esimesed primaadid). Perioodi algul oli kliima soe ja niiske, kuid paleogeeni lõpu poole hakkas kliima jahenema ning seniste metsade asemele kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Dinosauruste väljasuremine
    65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Ilmusid ka esimesed hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi (poolustel kujunes jääkate).
  • Inimahvide teke
    3 BCE

    Inimahvide teke

  • Kvarternaar
    2 BCE

    Kvarternaar

    Ilmusid esimesed vahetud inimese eellased - perekond Homo esindajad. Kvarternaari jooksul suri välja palju imetaja-ja linnuliike seoses inimese üha suurema mõjuga planeedi olustikule.