-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias, Gröönimaal. -
-
Maa põrkes Theiaga ning sellest kokkupõrkest moodustus kuu -
Meredes arenesid alges eluvormid. Arhaikumi ladestusted on vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile -
-
Ookeanite pinnakihis ja atmosfääris suurenes hapnikusisaldus. Maa oli kaetud ulatuslikult jääga. Aegkonna lõpuks oli ilmunud teadlaste seas skeletita nn Ediacara elustik. -
-
Kujunesid esimesed kalad. Tekkisid kõik organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ning tänapäevased loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid tolleaegse loomastiku toidulaual. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Kujunes mineraalne toes. -
-
-
-
Kujunesid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, mis muutis madalmered kuivaks maismaaks. Kuna elualad vähenesid, toimus mereelustiku massiline väljasuremine. -
-
Ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Niisketel aladel kasvavad lihtsa ehitusega taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed, skorpionid, meriskorpionid. -
-
Troopikamerede põhjaelustiku moodustasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tolleaegsed tippkiskjad olid meresid ja järvi asustavad kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed. Devoni alguses olid maismaal asustavasd taimed hõredad ja madalad, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Tekkisid esimesed selgroogsed, kes said minna maismaale ainult lühikeseks ajaks. -
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Seal kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ainus geoloogiline ajastu, kus on tekkinud kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad maismaal. -
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Permi ajastu maismaal suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Permi lõpus toimunud väljasuremise tõttu läks 10 miljonit aastat, et sellest taastuda. Seetõttu elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul toimus järgmine suur väljasuremine. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanites elasid ihtüosaurused, plesiosaurused ning tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid maismaa taimestikku domineerima. Maismaal valitsesid dinosaurused. Kujunesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus, ning dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
-
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse, aga enamik imetajad elasid maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid preeriad ja savannid -
.
-
-
Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Inimahvide teke. Kliima jahenes oluliselt. Poolustel kujuned jääkate. -
-
Ilmusid inimeste vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul surid välja mammutid, karvased ninasarvikud, dodo ja moa linnud. Seda seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule. -