-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
-
Maa põrkas kokku planeet Theiaga ja sellest tekkis Maa kaaslane Kuu. -
H2O, vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaak (NH3), metaan (CH4), väävel, jood, broom, kloor ja argoon.
-
-
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud mikroorganismid,sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterfossiile.
-
-
-
N2 - 78%, O2 - 21%, Argon - 0.9%, CO2 - 0.036%
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisalus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline elustik nn Ediacara elustik. -
-
-
Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid omakorda toiduks loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
-
Esimesed kalad. Rohkelt trilobiite. Skeletiga organismid. Esimesed putukad, kalade domineerimine, esimesed maismaataimed. Esimesed roomajad, suured "söemetsad", rohkelt kahepaikseid. Triloobide väljasuremine.
-
-
-
-
Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed! Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise suremise.
-
-
-
Soojades meredes kujnesid korallide, käsnade ja lubivetikate riftid. Ujusid primitiivsed kalad. Niiskete aladel lihtsa ehitusega ja väikesed maismaataimed. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, nt rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.
-
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. Üleujutatavatele aladele kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkis rohkesti kivisütt.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealas oli suur kuiv kõrb karmi kliimaga ning maismaal ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikmetest.
-
-
Dinosauruste domineerimine.Esimesed linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine
-
Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Samuti ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ookeanides elab rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused. Tänapäevast tüüpi kalad. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
-
-
-
Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Uued imetaja- ja linnuliigid, valitsevad dinosaurused.Maismaataimestikus domineerivad õistaimed. Ajastu lõpus massiline väljasuremine- hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus.
-
-
-
-
Ilmusid esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima oli soe ja valdavalt troopilised metsad.Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes.
Seejärel kliima hakkas jahenema järk-järguliselt ja hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
"imetajate aeg". Inimeste areng.
-
-
-
-
-
Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, samuti rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased. kliima jahenemine, korduvad jäätumised. Poolustele kujunes jääkate.
-
-
Ajastu alguses inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.
-
-
