-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi, Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Haidaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast pärit kivimid on leitud Kanadas, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga, Theia, ning moodustas Kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid, Arhaikumi ladestustest pärit vanimad stromatoliidid-mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, paljudes stromatoliitides säilinud bakterifossiile. -
-
-
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele. Selle aja käigus toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomahõimkonnad, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mida sõid loomad. Loomariiki ilmusid paljud selgrootud loomad: käsnad, limused ning lülijalgsed ja paljud teised. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks korallid, ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli ordoviitsiumi ajal valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alamine kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaa asustamist jätkasid taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Ilmusid ka esimesed maismaa loomad nagu näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpus tekisid metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed. -
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas palju lühijalgseid, ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaal elasid roomajad, kes suutsid kuivas kõrbes ellu jääda. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Ajastu alguse elustik oli liigivaene, kuid ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga -
-
-
Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Loomadest valitsesid maismaal dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
-
Algas lindude ja imetajate kiire areng. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kllima soe ja niiske, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning tekkisid preeriad ja savannid,mis asendasid metsi. -
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja imetajad ja linnud, ning ilmusid välja inimese eellased. Maa jahenes oluliselt, mille käigus poolustele kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.