-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, olid sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
-
Tänapäeval on teadlaste seas levinum hüpotees , et Kuu tekis 4,5 miljardit aastat tagasi, kui toimus Marsi-suurune taevakeha nimega Theia põrkas kokku Maaga. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Selle aja ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismid, sh tsüano- ja purpurbakterid ja ka mitmesugused vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. -
-
-
Fotosünteesivate tsüanobakterite toimel suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapniku tase. Sel perioodil toimusid mitu suurt jäätumist, mille tulemusena kattis Maa end jääkihiga.
Aegkonna lõpus ilmus salapärane pehmekehaline elustik, mida tuntakse kui Ediacara elustikku, mis võis hõlmata nii tänapäevaste organismirühmade esindajaid kui ka juba välja surnud rühmi. -
-
-
Kambriumi plahvatus oli periood, mil tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, ning kus ilmus suurem osa tänapäeva loomhõimkondadest.
Kambriumis ilmusid üksteise järel mitmed selgrootute rühmad, sealhulgas käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, limused ja lülijalgsed. Arvatakse, et välisskelett arenes vastuseks röövloomade jõulise lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
Soojasid troopikameresid asustas rikkalik elustik, kuhu kuulusid käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja paljud teised liigid. Sel ajal ilmusid ka esimesed maismaataimed.
Ordoviitsiumi perioodi kliima oli valdavalt soe, kuid perioodi lõpus toimus kiire jahenemine, mis viis jääaja tekkimiseni. Ookeanide veepind langes sel ajal kuni 100 meetri võrra ning selle tagajärjel vähenesid elamiskõlblikud piirkonnad, mis omakorda tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise. -
-
Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Lisaks hakkasid maismaad asustama mitmed loomad, sealhulgas tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes leidis aset rikkalik põhjaelustik, kuhu kuulusid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffstruktuure. Paljud kalaliigid, nagu mitmed rüükalad ja vihtuimsed, muutusid tolleaegseteks tipptasemel kiskjateks nii meredes kui ka järvedes.
Devoni ajastul toimusid suured muutused ka maismaal. Selle perioodi lõpuks olid moodustunud esimesed metsad, ja lisaks ilmusid maismaale ka esimesed kahepaiksed organismid. -
-
-
Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hulgast. Üleujutatavatel aladel, nagu mererannikud ja jõelamandid, kasvavate metsade surnud puudest moodustusid hiljem kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osal putukaliigil hakkas arenema lennuvõime. Lisaks ilmusid maismaale esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiiglaslik supermander nimega Pangaea, mis ümbritses tohutu Panthalassa ookean. Sel ajastul olid maismaal ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, samas kui meredes hakati leidma rohkem luukalu.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tagajärjel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Triiase ajastu alguses oli elustik üsna vaene liikide poolest. Kuid selle ajastu jooksul ilmusid esmakordselt dinosaurused, ning ajastu lõpus toimunud massiline väljasuremine avas neile tee saada maismaal peamiseks loomarühmaks. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Triiase ajastul toimus suur muutus maismaaelustikus, kus dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad hakkasid järk-järgult asendama selle perioodi alguses levinud loomi. Samal ajal ilmusid esmakordselt linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides oli rikkalikult merelisi roomajaid, nagu ihtüosaurusid ja plesiosaurusid. Juura ajastul hakkasid meredes domineerima tänapäevast tüüpi kalad.
Maismaadel oli suur osa kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
-
-
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestiku. Kriidi lõpus toimunud massilise väljasuremise käigus kadusid paljud merelised roomajad ja muud liigid. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste suurte roomajate väljasuremist algas paleogeeni ajastul lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja mitmekesiseks rühmaks. Paleogeeni ajal ilmusid esimesed primaadid.
Ajastu alguses oli kliima üldiselt soe ja niiske, kuid järk-järgult hakkas kliima jahtuma ning heitlehised taimed hakkasid valitsema. Sel perioodil kujunesid ka ulatuslikud rohumaad, sealhulgas preeriad ja savannid. -
-
-
-
-
Neogeeni ajal omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Sel perioodil laienesid laiemalt maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud arenesid välja.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid, inimese eellased.
Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima märkimisväärselt, põhjustades korduvaid jäätumisi ja poolustel jääkatte kujunemist. -
-
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese otseste eellased, kuuludes perekonda Homo. Nende evolutsiooniline areng viis lõpuks tänapäevase Homo sapiensi tekkimiseni.
Kvaternaari jooksul on tõepoolest toimunud mitmete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, ning lindude, nagu dodo ja moa, massiline väljasuremine. -
-