-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Perioodi lõpul tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist on kivimeid säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga, Theia, ning moodustas Kuu. -
Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromotoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatolistiitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
-
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist kuna Maa oli sel ajal ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võisid kuuluda tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organisimirühmad. -
-
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. -
-
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajal oli kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alaminemise kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Seetõttu tekkis mereelustiku massiline väljasuremine. -
-
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist.Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad, esimesena hakkasid maismaad asustama tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid) ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed. -
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Lisaks elas maismaal lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad. Üleujutatavatele aladele kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, mille hulga kogust teistel ajastutel pole tekkinud. -
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaloomad olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid oli kuni 4 m pikkune Edaphosaurus. -
Alguses elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda ainsaks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid (ihtüosaurusi ja plesiosaurusi). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kogumaismaa ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus.Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ithüosaurused, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.Massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas palogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Lisaks tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes Maal oluliselt ja toimus korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. oimus paljude imetajate nagu näiteks mammut, karvane ninasarvik ja linnuliikide nagu näiteks dodo ja moa väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.