-
Kestis 4,6miljardit kuni 4 miljardit aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Selles perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
-
4,5 miljardit aastat tagasi pörkus maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu. -
Kestis 4 miljardit kuni 2,5 miljardit aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutes on pärit vanimad stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustused. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
-
-
Stromatoliidid hakkasid arenema 3,5 mld aastat tagasi. Neid võib praegugi kohata näiteks Austraalias. -
2,5-0,54 mld aastat tagasi - fotosünteesivad tsüanobakterid tõstavad hapnikutaset. Mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (ilma skeletita) Ediacara elustik. -
-
2,1 mld aastat tagasi tekkis mitmerakuline organism. -
Vanim eukarüoodi kivistis, leitud USAst Michiganist -
542-485 mln aastat tagasi. Toimus väga kiire evolutsioon. Kasvad vetikate hulk ja need olid toiduks rikkalikule loomastikule. Paljud selgroogsete rühmad: Käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, jülijalgsed ja limused. Mineraalsed koed: tigudel, karpidel kojad ja trilobiitidel tugev välisskelett. -
-
-
-
485-443 mln aastat tagasi soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Kuni 100m võrra meretase alanes. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Ilmusid esimesed maismaataimed -
Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest. -
443-419 mln aastat tagasi kujunesid rifid, maismaataimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419-359 mln aastat tagasi elas troopikameredes rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni lõpuks olid juba tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid selgroogsed ja suutsid lühikest aega elada veest väljas. -
Tekkisid esimesed metsad. -
Tekkisid esimesed kahepaiksed. -
350-300 mln aastat tagasi katsid maismaad võimsad metsad - hiiglasuured osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Kujunesid kivisöelademed surnud puidust. Osadel putukatel arenes lennuvõime ja tekkisid esimesed roomajad. -
Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6m. -
300-250 mln aastat tagasi tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomatikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kuivas kõrbe kliimas elada, mis kattis kogu siseala. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
250-200 mln aastat tagasi ilmusid esimesed dinosaurused ning esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu oli alguses üsna elustikuvaene ja võttis 10 miljonit aastat taastuda ja järjekordne väljasuremine ajastu lõpul andis võimaluse dinosaurustel muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Ilmusid esimesed dinosaurused. -
Morganucodon oli üks varaseimaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
200-145 mln aastat tagasi vahetusid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa kaetud paljasseemnetaimedest metsaga. -
Ilmusid esimesed linnud -
145-66 mln aastat tagasi tekkisid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimsetikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja ja linnuliigid. Kriidi lõppus toimus massiline väljasuremine - hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Ilmusid esimesed roomajad. -
Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi. -
Tekkisid esimesed mesilased. -
-
-
66-23 mln aastat tagasi algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe ja niiske. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid välja preeriad ja savannid. -
-
-
-
23-2,5 mln aastat tagasi omandas loomastik ja taimestik tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahtus oluliselt ja tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
-
Kliimamuutuse tõttu välja durnud mammutid olid tänapäeva elevantide eelkäijad. -
2,5-0 mln aastat tagasi ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari ajastul on välja surnud palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.