-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud vaid Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkus kokku Theiaga, mille tagajärjel tekkis kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid (esimesed üheraksed). Arhaikumi ladestustest on leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromalotiidides on leitud bakterifossiile -
-
Üherakulised eeltuumsed organismid -
Esimesed mitmerakulised organisimid. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Preterosoikumi lõpus pehmekehaline e ilma skeletita Ediacara elustik, kuhu võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajaid. -
-
-
-
Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, rikkalik loomastik. Selgrootud: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunes välisskelett kaitseks röövloomade vastu. -
-
-
-
Esimesed primitiivsed ilma lõugateta kalad. -
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine 100m võrra, mereelustiku massiline väljasuremine. -
-
Mittevaskulaarsed taimed nagu samblad -
Siluri soojades meredes tekkisid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed (lihtsad, väiksed) jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid) -
-
Devoni troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimeredes ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Kalad (rüükalad, vihtuimsed) olid väga suured ja tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre. Devoni lõpuks esimesed metsad. Esimesed selgroogsed. -
-
Sõnajalametsad -
-
Karboni ajastul ilmusid maale esimesed roomajad. Maismaad katsid võimsad metsad (osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased). Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade puidust tekkisid kivisöelademed. Karbonis tekkis kõige rohkem kivisütt. Maismaal rohkesti lülijalgseid, lendamisvõimelised putukad. -
-
-
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseosa oli kõrb. Maismaal enamasti roomajad, suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Meres suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega (kuni 95% Maa liikidest) -
-
Triiase ajastu alguses oli liigivaesus, sest permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumine võttis elustikul aega kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Triiase lõpul toimus väljasuremine ning dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
-
Põhilisteks loomadeks dinosaurused, imetajad, kahepaiksed, ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid ( Ihtüsaurusi ja pleisosaurusi), meredes tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemne taimedest koosneva metsaga. -
-
-
-
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti maismaataimestikus domineerima. Ookeanid olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste, ammoniitide ja karpidega. Maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massiline väljasuremine meteoriidiplahvatuse tagajärjel. Hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jt. -
-
-
-
Pärast dinosauruste väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Palogeeni alguses soe niiske kliima, mis järk-järgult jahenes. Valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Ulatuslikud preeriad ja savannid asendasid metsi. -
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Kliima jahenes, korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate -
-
-
Kvaternaari alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond "homo" esindajad. Kvaternaari jooksul välja surnud palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa) Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimtegevuse mõjudega -