-
Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid maad sagedased meteoriidisajud. Hadakumi lõpuk kujunes välja algne maakoor, atmosfäär ja moodusutusid ookeanid.
-
-
Umbes 100 miljonit aastat peale Maa teket põrkus kokku Maa suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis meie Kuu.
-
Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Oli mitu jääaega ja tekkis Edicara elustik. Tekkisid ka mitmerakulised organismid.
-
-
Esimesed kalad, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel arenes välja mineraalne toes.
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaja tõttu alanes ookeanipind ligikaudu 100m ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaaloomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Devoniajastu troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt, käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid sellel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
-
Karboniajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, sõnajalgade eelkäijad. Üleujutanud paikadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõned putukad arendasid lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad.
-
Maismaale tekkisid esimesed roomajad
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, Hiidmandri siseala oli kaeatud kuiva kõrbega. Ülekooalus olid maismaal roomajad, kellele olid antud tingimused soodsad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes massi väljasuremisega, kus 95% liikidest suri välja.
-
-
Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba päevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaad valitsesid dinosaurused ja arenesid välja uued linnu- ja imetajaliigid. Toimus järjekordne suur väljasuremine, mis hävitas dinosaurused, üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal (v.a vaalade eellased). Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, hiljem hakkas kliima jahenema. Kujunesid välja preeriad ja savannid.
-
-
Maismaal arenesid välja esimesed primaadid.
-
Mandrite geograafia, taimestik ja loomastik omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, laululinnud ja konnad. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Kliima jahenes korduvalt, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Poolustele tekkis jääkate.
-
Arenesid välja esimesed perekonna Homo esindajad. Surid paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi liigistikule.
