Geokronoloogiline skaala Klaus Oad G2EV

Timeline created by Klqus
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid maad sagedased meteoriidisajud. Hadakumi lõpuk kujunes välja algne maakoor, atmosfäär ja moodusutusid ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Umbes 100 miljonit aastat peale Maa teket põrkus kokku Maa suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis meie Kuu.
  • 4,000 BCE

    Arhaikum ehk Ürgeoon

    Arhaikum ehk Ürgeoon
    Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajastust on pärit ka vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk Ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Oli mitu jääaega ja tekkis Edicara elustik. Tekkisid ka mitmerakulised organismid.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Esimesed kalad, tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel arenes välja mineraalne toes.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenenemine, mis lõppes jääajaga. Jääaja tõttu alanes ookeanipind ligikaudu 100m ja see tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimesed maismaaloomad, kelle hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Devoniajastu troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt, käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid sellel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
  • -350 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karboniajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, sõnajalgade eelkäijad. Üleujutanud paikadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõned putukad arendasid lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • -320 BCE

    Esimesed roomajad

    Esimesed roomajad
    Maismaale tekkisid esimesed roomajad
  • -300 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, Hiidmandri siseala oli kaeatud kuiva kõrbega. Ülekooalus olid maismaal roomajad, kellele olid antud tingimused soodsad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes massi väljasuremisega, kus 95% liikidest suri välja.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -250 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene, ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad ja meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • -200 BCE

    Juura

    Juura
    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba päevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaad valitsesid dinosaurused ja arenesid välja uued linnu- ja imetajaliigid. Toimus järjekordne suur väljasuremine, mis hävitas dinosaurused, üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Palogeen

    Palogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal (v.a vaalade eellased). Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, hiljem hakkas kliima jahenema. Kujunesid välja preeriad ja savannid.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -60 BCE

    Esimesed primaadid

    Esimesed primaadid
    Maismaal arenesid välja esimesed primaadid.
  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, taimestik ja loomastik omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, laululinnud ja konnad. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid. Kliima jahenes korduvalt, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Poolustele tekkis jääkate.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Arenesid välja esimesed perekonna Homo esindajad. Surid paljud imetaja- ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi liigistikule.