-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. Meteoriidisajud ja vulkaaniliselt aktiivne. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid
-
-
Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile -
-
Kestvus 2,5 mld kuni 0,542 aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik.
-
-
Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja ka suuremad tänapäeva loomahoimkonnad, seda kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kasvas plankiliste vetikate hulk. Loomaliiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Tekkis evolutsiooniline võidurelvastumine. -
-
-
Kestvus 458 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetrit. Paljud madalmered muutusid kuivaks maaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maimaa asustamist. Taimed olid lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks skorpionid, meriskorpionid ja tuhatjalgsed. -
Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Esimesed kahepaiksed ja metsad. kalad kasvasid suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. -
Kestvus 359 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Suured metsad. Üleujutuse tagajärjel tekkinud surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkis tohutul hulgal kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Kestvus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealad oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid triiase ajastul levinud loomad välja. Ilmusid esimesed linnud, kondorid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suurt osa maismaast kattis tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets. -
Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaad valitsesid dinosaurused, kes hävisid kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise tõttu. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Kestis 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva linnud ja imetajad. Inimahvide teke Aafrikas. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. poolustel kujunes jääkate.
-
Kestus 2,5 mln kuni tänapäevani. Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens-i tekkimiseni. Välja suri palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
