Geokronoloogilineskaala

Geokronoloogiline skaala Kertu BK

By kertuakk
  • Hadaium
    4600 BCE

    Hadaium

    Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimid on säilinud vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    Maa põrkus kokku Theiaga.
  • Period: 4400 BCE to 4000 BCE

    Varajane atmosfäär

    H2O, vesiniktsüaniid (HCN), ammoniaak (NH3), metaan (CH4), väävel, jood, broom, kloor, argoon
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum e ürgeoon

  • Period: 4000 BCE to 3300 BCE

    Sekundaarne atmosfäär

    4,0 miljardil domineerivad H2O, CO2 ja lämmastik (N). Atmosfääri jahtumine põhjustab sademeid ja ookeanide arengut.
    CO2, H2O, N2 domineerivad 3,0 miljardil, hakkab kogunema O2.
  • Arhaikum
    3800 BCE

    Arhaikum

    Elu teke. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised. Säilinud on ka bakterifossiile.
  • Arhaikum, stomatoliidide arenemise algus
    3500 BCE

    Arhaikum, stomatoliidide arenemise algus

  • Period: 3300 BCE to 1 BCE

    Praegune atmosfäär (living atmosphere)

    N2 - 78%, O2 - 21%, Argoon - 0.9%, CO2 - 0.036%. Kestab tänapäevani.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum e agueoon

  • Proterosoikum
    2100 BCE

    Proterosoikum

    Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis hapnikusisalus. Toius mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpuks ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik
  • Eukarüootide areng
    1500 BCE

    Eukarüootide areng

  • Kamrium
    542 BCE

    Kamrium

    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kamrium

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Mereelustiku massline väljasuremine elualade vähenemise tõttu.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.Taimed jätkasid maismaa asustamist, ka loomad hakkasid maismaad asustama.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Paljud merest ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning muutusid tolleaegseteks tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 300 BCE

    Karbon

  • Arthropleura
    320 BCE

    Arthropleura

  • Period: 300 BCE to 250 BCE

    Perm

  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Tekkis hiidmanner Pangaea. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal taimestikus, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega (kuni 95% kõigist liikidest).
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Nesosoikum ehk keskaegkond

  • Triias
    250 BCE

    Triias

    Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpul järjekordne osade liikide väljasuremine. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 250 BCE to 200 BCE

    Triias

  • Morganucodon
    210 BCE

    Morganucodon

  • Juura
    200 BCE

    Juura

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaad kattis tihe mets.
  • Period: 200 BCE to 145 BCE

    Juura

  • Ammoniidid
    180 BCE

    Ammoniidid

  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaad kattis tihe mets. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Linndude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Alguse klima oli soe ja niiske, troopilisedmetsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-jargult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Ajastus kujunesid välja ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Palogeen

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.Aafrikas ilmusid varased homiidid. Ajastu jooksul Maa kiima jahenes.
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Ilmusid inimese vahetud ellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud
    palju imetajad- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike
    (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse
    inimese mõju planeedi elustikule.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar