-
Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidid. Sellest perioodist kivimid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkis Maakoor varajane, atmosfäär ja ookeanid.
-
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. https://youtu.be/UIKmSQqp8wY
-
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladetutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide , sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
-
-
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suur osa tänapäeva loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid selgrootute rühmad, nt käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel.
-
-
-
Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid siis hakkas kiiresti jahenema ning ajastu lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, kelleks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid sel ajal tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, aga ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada.
-
Maismaad katsid võimsad metsad. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kuiv kõrb ning seal oli karm kliima. Maismaaloomastikus oli kõige rohkem roomajaid, kes suutsid seal elada. Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
-
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, permi lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai järjekordse väljasuremise tõttu peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad.
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilkonnad. Ookeandies elas rohkelt merelisi roomajaid nagu näiteks ihtüosaurused ja plesiosaurused. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
-
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist hakkas elama maismaal. Kliima oli alguses soe ja niiske, kuid siis hakkas kliima järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
-
-
Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said sellel ajastul tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ehk perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Väljasuremist seostatakse inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
