Geokronoloogiline skaala Kerttu R2

Timeline created by kerttu.karu
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Periood Maal oli vulkaaniliselt aktiivne, Maad tabasid meteoriidid. Sellest perioodist kivimid on leitud Gröönimaal, Kanadast ja Austraaliast. Perioodi lõpul tekkis Maakoor varajane, atmosfäär ja ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. https://youtu.be/UIKmSQqp8wY
  • 4,000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladetutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide , sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arihaikum ehk ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, samuti suur osa tänapäeva loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, loomariiki ilmusid selgrootute rühmad, nt käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt koda tigudel ja karpidel.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid siis hakkas kiiresti jahenema ning ajastu lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. See tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, kelleks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid sel ajal tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, aga ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal oli kuiv kõrb ning seal oli karm kliima. Maismaaloomastikus oli kõige rohkem roomajaid, kes suutsid seal elada. Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, permi lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai järjekordse väljasuremise tõttu peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilkonnad. Ookeandies elas rohkelt merelisi roomajaid nagu näiteks ihtüosaurused ja plesiosaurused. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist hakkas elama maismaal. Kliima oli alguses soe ja niiske, kuid siis hakkas kliima järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia ning loomastik ja taimestik said sellel ajastul tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • -3 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ehk perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Väljasuremist seostatakse inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.