-
Kestis 4,6 mld - 4.0 mld aastat tagasi. Oli vulkaaniliselt aktiivne ja olid meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks tekkis algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist tekkinud kivimeid on leitud Kanadast ja Austraaliast.
-
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Teia ja moodustus Kuu.
-
Kestis 4 mld - 2,5 mld aastani. Tekkis elu 3,8 mld aastat tagasi.
-
-
3,8 mld aastat tagasi.
-
Toimus 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanites hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist.
-
-
-
-
Toimus kiire evolutsioon. Vette tekkis palju selgrootuid loomi ja ilmusid vetikad. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.
-
-
-
-
-
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul jahenes ning algas jääaeg. Selletõttu toimus massiline väljasuremine.
-
-
-
Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate rifid. Ujusid primitiivsed kalad ning tekkisid esimesed maismaaloomad, milleks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
-
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjelustik. Mitmed kalad olid tippkiskjad tänu oma suurele kasvule. Ajastu lõpuks tihenes maismaataimestik ja tekkisid esimesed metsad. Samuti ilmusid esimesed kahepaiksed.
-
-
-
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puudest tekkisid kivisöelademed. Maismaale ilmusid roomajad ja osadel putukatel tekkis lennuvõime.
-
-
Tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmandri sisealas olid kuivad kõrbed, kus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppedes toimus ajaloo suurima väljasuremine, kus kadus 95% kõigist Maal olnud liikidest.
-
-
Ajastu algul oli elustik üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
-
-
-
-
-
Dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal suurenes. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Selle ajastu meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli tihedalt kaetud paljasseemnetaimedega.
-
-
-
Ilmusid esimesed õistaimed, mis domineerisid kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste ja karpidega. Maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid.
-
-
Imetajad muutusid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal. Lindudel ning imetajatel toimus kiire evolutisoon. Vaalade eellased paiknesid meredesse. Algselt oli soe ja niiske kliima, kuid hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed.
-
-
-
-
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Rohkem hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kliima jahenenes, mille tõttu toimus mitmeid jäätumisi.
-
-
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eelkäijad - Homo perekonna esindajad, kellest arenes tänapäeva inimene. Paljud imetajad ja linnuliigid, näiteks mammutid ja dodod, surid välja. Seda seostatakse inimtegevusega.
-