-
Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne Maa koor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Australias, Kanadas ja Gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu. -
4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis, mis tulenes fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusest. Sellel ajastul toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. -
-
542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Sellel perioodil tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, tekkisid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
-
-
485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, mis aga lõppes järsu jahenemise ning jääajaga. Tänu kliima jahenemisele muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks ning mereelustikus toimus massiline väljasuremine. -
443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid mitmed veeloomad. Taimed jätkasid asustamist maismaal. Maismaale jõudsid ka esimesed loomad, nt skorpion. -
419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Paljud veeloomad kasvasid väga suureks, mis tegi neid tolleaegseteks tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ning kahepaiksed. -
Suured ja võimsad metsad koos osjade, koldade ja sõnajalgade eellastega. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Rohkesti lülijalgseid, teatud putukatel lennuvõime, tekkisid ka esimesed roomajad. -
Hiidmanner Pangaea ümbritsetus hiiglasliku ookeani Panthalassaga. Sisemanner kõrb soomajad kõige rohkem. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõpus kadus kuni 95% liikidest mis on ka Maa ajaloo kõige suurem väljasuremine. -
-
Ajastu algas liigivaeselt. Dinosaurused olid esimesed peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Ammoniitide ja karpide osakaal meres tõusis. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkesti merelisi roomajaid ookeanis. Enamus maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Õistaimed domineerivad maismaataimestik. Ookeanides ja meredes plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbid- rudistid. Valitsevas positsioonis dinosaurused. Uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus surid välja dinosaurused ja paljud merelised loomad. Oletatav meteoriidiplahvatus. -
Linnud ja imetajad arenesid kiiresti. Suurem osa imetajaid maismaal, vaalade eelased meredes. Esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima soe ja valdavalt troopilised metsad, ajastu lõpus kliima jahenes ja domineerisid heitlehised taimed. Kujunesid suured rohumaad, preeriad ja savannid. -
-
Mandrite kujud ja asukohad omandasid tänapäevase ilme, tulid ka loomade ja taimede põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas varased inimese eellased. Kliima jahenes, korduvalt jäätus. Poolustele tekkis jääkate. -
Ajastu alguses inimese vahetud eellased. Imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.