-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud, vaid Kanadas, Austraalia ja Gröönimaal. -
-
Maa põrkus Theaga ja tekkis kuu. -
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad stromatoliidid. Paljudes stromatoliitides on ka säilinud bakterifossiile. -
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Ilmus pehmekehaline Ediacara elustik, kuhu võis ka kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Tekkisid organismide ehitustüübid ja jagunesid hõimkondadesse. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kui kambriumi plahvatust. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariigis palju selgrootute rühmi: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunesid mineraaltoesed ehk välisskeletid, nt koda tigudel ja karpidel. Röövloomadel kujunesid välja jõulised lõuad ja hambad. -
-
-
Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuińi 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Eluaalade vähenemine toob kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed jätkasid maismaa asustamist. Varajased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad: esimesed maismaaloomad olid tuhtjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tiipkiskjad, nt mitmed rüükalad. Tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
-
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad, kes suutsid karmis kliimas elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Suur väljasuremine, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpid osakaal. -
-
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanis elas rohkelt merelisi roomajaid, meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaa taimestikku. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatus, mis põhjustas dinosauruste ja teiste liikide väljasuremise. -
-
Hakkas kiire paleogeenis lindude ja imetajate areng. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid.Tekkisid rohumaad, preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenemine tõi kaasa pooluste jäätumise. -
-
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese homo sapiens'i tekkimiseni. Mitmete loomade väljasuremine, nt mammutid, ninasarvikud, paljud linnuliigid, inimese kasvava mõju tõttu. -