-
Kestis 4,6mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas, Austraalias ja Gröönimaal. -
-
4,5mld aastat tagasi põrkus maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu -
Kestis 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Mitmesuguste vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. -
-
Puudus osoonikiht, mistõttu ei neelanud miski UV-kiirgust. Seetõttu sai elu alata ainult vees. Tolleaegsetest eluvormidest on säilinud vähe, kuna need olid pehmekoelised. Kivistised tekivad enamasti luustiku või kestaga organismidest. -
Kestis 2,5mld - 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist , mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik -
-
Kestis 542mln- 485mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Arvatakse, et väliskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Sellega kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine. -
Ajastu soojades vetes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Maismaad jätkasid asustamist taimed ning hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaa loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Varasem teadaolev roomaja on Hylonomus lyelli. Ta on ka esimene loom, kes teadaolevalt on täielikult kohanenud eluga maismaal. -
Ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Tänu eelnevale väljasuremisele, oli see ajastu üsna liigivaene. Taastumiseks kulus pea 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Ka see ajastu lõppes väljasuremisega. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. -
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus hävivad dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Selle põhjuseks peetakse suurt meteoriidiplahvatust. -
-
Mesilased arenesid välja iidsetest herilastest. Nagu mesilased, ehitasid ja kaitsesid need herilased oma pesasid ning kogusid oma järglastele toitu. Kuid kuigi enamik mesilasi toitub nektarist ja õietolmust, olid nende esivanemad lihasööjad. -
Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel, hiljem hakkas kliima jahenema. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik imetajatest elas maismaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
Tõendid näitavad, et peamine süüdlane oli asteroidi kokkupõrge. Samuti võisid kaasneda laiaulatuslikke kliimamuutusi põhjustanud vulkaanipursked koos miljonite aastate jooksul toimunud järkjärguliste muutustega Maa kliimas. -
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, laululinnud, konnad ning rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad. Aafrikas ilmusid varased homoniidi - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aaftikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks: mammut, karvanen ninasarnik ja linnuliike näiteks: dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi leustikule. -
Homo habilis elas ajavahemikul umbes 2,4 mln - 1,4 mln aastat tagasi