Geological time scale

Geokronoloogiline skaala Karolina Koikson R3

  • Hadaikum
    4600 BCE

    Hadaikum

    Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Kuu teke
    4500 BCE

    Kuu teke

    4,5 mld aastat tagasi Maa põrkas kokku Theiaga ja moodustus Kuu.
  • Arhaikum ehk ürgeoon
    4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide,seal hulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterfossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • Proterosoikum
    2500 BCE

    Proterosoikum

    Ehk agueoon. Esimesed üherakulised organismid. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ehk ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • Kambrium
    542 BCE

    Kambrium

    Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. Ilmusid paljud selgrootute rühmad ja paljudel loomadel kujunes vastusena röövloomadele tugev mineraalne toes. Esimesed kalad.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Ordoviitsium
    485 BCE

    Ordoviitsium

    Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat. Esimesed maismaataimed, kliima valdavalt soe. Aegkonna lõpus toimus jääaeg ja paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks.
  • Silur
    443 BCE

    Silur

    Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama loomad.
  • Devon
    419 BCE

    Devon

    Kestis 419mln kuni 359 mln aastat tagasi. Rikkalik põhjaelustik, paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleagsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.
  • Karbon
    359 BCE

    Karbon

    Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat. Maismaad katsid hiigelsuured metsad. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maismaal oli palju lülijalgsed, ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel tekkis lennuvõime.
  • Perm
    299 BCE

    Perm

    Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat. Moodustus hiidmander Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala keskosas oli kuiv kõrb. Maal olid peamiselt roomajad ning vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% liikidest.
  • Triias
    252 BCE

    Triias

    Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat. Elustik oli liigivaene ajastu alguses, sest kulus aega, et taastada permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Juura
    201 BCE

    Juura

    Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas tänapäevast tüüpi kalasid. Maismaa oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Kriit
    145 BCE

    Kriit

    Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat.Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustatud rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise tagajärjel hävisid dinosaurused ja paljud merelised loomad. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Paleogeen
    66 BCE

    Paleogeen

    Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem aga järk- järgult jahenes. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Neogeen
    23 BCE

    Neogeen

    Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud samuti ka hiired ja rotid. Aafrikas ilmusid esimesed varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Kvaternaar
    2 BCE

    Kvaternaar

    Kestus 2,5 mln kuni 0 aastat. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Surid paljud imetajaliigid ja linnuliigid. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.