-
Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt. -
-
Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu. -
Elu teke. Meredes arenesid algsed eluvormid. Selle ajastu ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Säilinud on ka bakterifossiile. -
-
Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Tekkisid mitmerakulised organismid. Eukarüoodid arenesid. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Perioodi lõpus ilmus mõistatuslik Ediacara elustik. -
-
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid esimesed kalad. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nagu koda või välisskelett. Rohkelt trilobiite. -
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid perioodi lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
Soojades meredes kujunesid rifid, kus ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Ka loomad hakkasid asustama maismaad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhtatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Kalad kasvasid suuremaks ja mõnedest said tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealas oli kuiv kõrb, kus suutsid elada vaid roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljsuremisega. Kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Ka trilobiidid surid välja. -
Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Ilmusid esimesed õistaimed, kes hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Tekkisid esimesed mesilased. Ookeanid ja mered olid asustatud sauruste, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Dinosaurused surid välja. -
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske. Hiljem hakkas kliima järk-järgult jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, nagu preeriad ja savannid. -
-
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Inimene arenes. Ajastu jooksul surid välja mitmed imetajad, nagu mammut ja karvane ninasarvik, ja ka linnud, nagu dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedile.