-
Kestis 4,6 mld kuni 4mld aastat tagasi. Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteteoriidi sajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadas , Austraalias la gröönimaal. -
-
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustus Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
-
3,8 mld aastat tagasi -
3,5 mld aastat tagasi -
Umbes 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Hapnikusisalduse kasv ookeanide pinnakihis ja atmosfääris toimus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Toimus nii mitu suurt jäätumist. Mitmerakuliste organismide teke. Pehmekehaline Ediacara elustik. -
-
2,1 mld aastat tagasi -
Umbes 1,5mld aastat tagasi -
542-485 mln aastat tagasi.Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest, eksisteerivad ka tänapäevani.Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all -
-
-
-
485-443mln aastat tagasi.Troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Valdavalt soe, aga lõpus tekkis jääaeg, mille tulemusena ookeanipind alanes kuni 100m ja põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
443-419 mln aastat tagasi.Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja juba ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja maismaad hakkasid asustama ka loomad. Varased maismaa taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid -
419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik-käsijalgsed,okasnahksed trilobiidid.Mitmed kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maataimestik veel madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed. -
-
-
359-299 aastat tagasi.Võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelssuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid. Osadek putukatel tekkis lennuvõime . Maismaal ilmusid esimesed roomajad. -
Kestis 299-252 aastat tagasi.Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb Panthalassa ookean.Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid elada hiidmandri siseala kuivas kõrbes. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tõttu kadus kuni 95% kõigist Maal olnud liikidest. -
Kestis 252-201 mln aastat tagasi. Elustik oli sel ajastul üsna liigivaene , Permi ajastu lõpu väjasuremisest kulus taastumiseks elustikul kuni 10 mln aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenesid ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
201-145 mln aastat tagasi.Suurenes dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal. Ilmusid Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisis roomajaid (ihtüosaurusi ja pleiosaurusi). Elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Tihedad paljasseemnetaimedest metsad katsid suure osa maismaast. -
-
-
145-66 mln aastat tagasi. Ilmusid õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes rudistid (pleiosaurused, ihtüosaursed, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid). Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Massilise väljasuremise arvatavasti meteoriidi plahvatuse tulemusena hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
-
-
-
-
66-23 mln aastat tagasi.Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. . Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, aga vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid ka esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soojem ja niiskem, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Samuti kujunesid ulatuslikud rohumaad.
-
-
-
-
-
Kestis 23-2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima suurelt, mis tõi kaasa mitmeid jäätumisi. Samuti kujunes poolustel jääkate. -
-
2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon viis tänapäeva inimese ehk Homo sapiens`i tekkeni. Paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ning linnuliigid (dodo, moa) surid välja. Seda väljasuremist seostatakse inimese rohkesti kasvava mõjuga planeedi elustikule.