-
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisaju. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. -
-
Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Teadlaste poolt soosituima hüpoteesi järgi langes Maale üsna tema tekke algjärgus ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast rohkesti materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt eristuma. Sellest ajast on Maal rauast tuum -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile. -
-
-
-
Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas senini vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
-
-
Kambriumis tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. -
-
-
-
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide, ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Troopikameredes leidis aset rikkalik põhjaelustik, kuhu kuulusid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffstruktuure. Paljud kalaliigid, nagu mitmed rüükalad ja vihtuimsed, muutusid tolleaegseteks tipptasemel kiskjateks nii meredes kui ka järvedes.
Devoni ajastul toimusid suured muutused ka maismaal. Selle perioodi lõpuks olid moodustunud esimesed metsad, ja lisaks ilmusid maismaale ka esimesed kahepaiksed organismid. -
-
-
Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hulgast. Üleujutatavatel aladel, nagu mererannikud ja jõelamandid, kasvavate metsade surnud puudest moodustusid hiljem kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osal putukaliigil hakkas arenema lennuvõime. Lisaks ilmusid maismaale esimesed roomajad. -
Permi ajastul tekkis hiiglaslik supermander nimega Pangaea, mis ümbritses tohutu Panthalassa ookean. Sel ajastul olid maismaal ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, samas kui meredes hakati leidma rohkem luukalu.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tagajärjel kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Juura ajastul elasid meredes juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
-
Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestiku. Kriidi lõpus toimunud massilise väljasuremise käigus kadusid paljud merelised roomajad ja muud liigid. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
-
-
-
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik Imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes. Ilmusid esimesed primaalid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima hakkas jahenema järk-järguliselt ja hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. -
-
-
-
-
Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, samuti rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Neogeeni jooksul jahanes Maa kliima oluliselt ja toimus korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvava mõjuga planeedi elustikule.